| Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) andmeil lisandus Eestis miljoni inimese kohta mullu 504,2 uut HIV-positiivset. Pingerea järgmises riigis, Portugalis, oli sama näitaja 205 ja kolmandas, Suurbritannias, 148,8. ELi keskmine tõusis möödunud aastal 28,8-lt 57,5-le uuele nakatunule miljoni inimese kohta. Andmeid refereerides just Eestile keskendunud Briti uudistevõrgu BBC teatel oli uutest viirusekandjatest süstivaid narkomaane juba alla poole, mis näitab, et tükk aega ennekõike uimastisõltlaste seas möllanud tõbi on jõudnud nende seksuaalpartneriteni. Ignorantne rahvasSamas kiitis euroraport Eesti viimaste aegade pingutusi viiruse vastu võitlemisel. Kuigi ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) muutsid hiljuti oma hinnanguid HIV-positiivsete arvule maailmas, 40 miljonilt 33 miljoninile, ei tähenda see eriti midagi Euroopa jaoks. Sest numbrivähendus tuli ennekõike India ja veel mitmete Aasia ning Aafrika riikide arvel. ECDC direktori Zsuzsanna Jakabi sõnul ei tea ilmselt kolmandik Euroopa HIV-positiivsetest üldse, et nad nakatunud on, ning ei võta seetõttu ka midagi ette selle vastu, et nad ise haigust edasi ei kannaks. Brüsselis rohkem kui 300 Euroopa tervishoiueksperdi ees esinenud Kopenhaageni HIV-programmi direktori professor Jens Lundgreni sõnul jõuavad umbes pooled nakatunud ravile liiga hilja. «Palju elusid läheb raisku, sest meie tervishoiuekspertidena ei saa neid oma hoole alla võtta piisavalt vara, et neid päästa,» nentis ta. Lundgreni andmeil on 30–40 protsendil patsientidest selleks ajaks, kui nad ravile jõuavad, juba välja kujunenud aids. Vähe pingutusi Lundgreni hinnangul muutub liiga hilise diagnoosimise probleem Euroopas aina tõsisemaks ja ükski riik pole suutnud selle tõve leviku pidurdamisega piisavalt hästi toime tulla. «Kõigil Lääne-Euroopa riikidel on tegevuskava emakavähi või rinnavähi jaoks, kuid laialdase [HIVi] testimise korraldamise suhtes on vastuseis,» märkis ta. Abitust tunnistas ka ECDC esindaja Ben Duncan. «Meie pingutused ei kanna ilmselt vilja – turvaseksi sõnumil ei paista olevat sellist mõju, mida me loodame,» nentis ta. Lundgren märkis, et kuigi narkomaane ja homoseksuaale on kutsutud testima, pole vähem ohustatuks loetud rahvastikurühmadega üldse tegeldud. Tema arvates peaksid arstid aidsitesti soovitama ka tuberkuloosi ning naha- ja suguhaigustega patsientidele. BBC euroasjade reporter Paul Kirby märkis kommentaariks konverentsil räägitule veel seda, et kui Lääne-Euroopa ilmselt tervitab seal esitatud ettepanekuid, siis Ida-Euroopast ootavad konverentsil osalenud asjatundjad vaid leiget vastuvõttu. Tahtlikke nakatajaid ootab kohus Tahtliku nakatamise eest on Eestis inimene juba vähemalt ühel korral vangi mõistetud. Üle maailma on aga praeguseks kogunenud päris mitu sellist juhtumit. Eesti nakataja puhul polnud tegu enam verisulis võrgutajaga, vaid kahe lapse isa, 51-aastase mehega. Aastal 2000 lubas Taani kodakodakondsusega araablane Samir kosida naise, kellega ta Tallinnas tutvus. Mees ja naine otsustasid siiski enne abiellumist üksteist lähemalt tundma õppida ning ühel sügisõhtul tegi Samir ettepaneku vahekorraks. Väitis, et on terve Kohtutoimikus on kirjas, et naine küsis mehelt, kas tal kaitsevahendid on, ja Samir vastas, et neid pole vaja, sest ta on terve. Oma nõustumist põhjendas naine hiljem kohtus sellega, et too hetk polnud tal ohtu rasestuda. Paraku selgus, et naise kallim on HIV-positiivne ja sellest ka teadlik. Kohtus selgitas Samir oma käitumist sellega, et Taani peredes ei peeta aidsi mingiks probleemiks ning kogu haiguse ümber toimuv kära on kondoomivabrikute propagandatrikk. Oma süüd ta siiski ei eitanud ja 2001. aastal määrati mehele Tallinna linnakohtus tahtliku suguhaigusesse nakatamise eest kolm aastat vangistust. Kas naine sai viiruse või mitte, sellest ajalugu vaikib. Kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud naise verest viirust veel leitud. Põhja-Soomes külvas hiljuti õudust Aki Hakkarainen, kes HIVi sihiliku levitamise eest süüdi mõisteti. 16-aastasena nakatunud Hakkarainen levitas tõbe tollest hetkest tänavuseni, kui ta uuesti kohtu ette toodi, hoolimata talle 2005. aastal sama teo eest mõistetud üheksakuisest tingimisi vangistusest. 24-aastane mees on kolme lapse isa, abielus ühe oma järeltulija emaga, kes on ühtlasi ka tema ohver. Teised kaks last on kahe teise naisega. Ükski Hakkaraineni järglastest nakkust saanud pole. Teismeline ohver Soomes on olnud veel kaks sarnast juhtumit. 1997. aastal määras kohus 11-aastase vangistuse ameeriklasele Steven Thomasele ja 2003. aastal mõisteti 12 ja pooleks aastaks vangi Ghanast pärit George Kings, kelle noorim ohver oli 14-aastane. Suurbritannias sai mõne kuu eest teatavaks esimese naissoost nakataja nimi. 43-aastane ilusalongi administraator Sarah Porter oli püüdnud tõbe edasi anda hulgale ööklubides juhuslikult kohatud meestele ja ka oma elukaaslasele, kes saigi nakkuse. Kohus mõistis Porteri ta tegude eest 32 kuuks trellide taha, sellest poole peab ta veetma vanglas, ülejäänu on tingimisi. (PM) |
