| Puudulik ehitusjärelevalve, vähemõjusad sanktsioonid ning omavoliliste ehitiste seadustamise lihtsus soodustavad rannale ja kaldale ebaseaduslike ehitiste teket, teatab riigikontroll. Suurt ohtu mitte ainult rannale ja kaldale, vaid õiguskuulekusele laiemalt põhjustavad riigikontrolli hinnangul probleemid ehitusjärelevalves. Kuna suuremas osas valdadest ei kontrollita süstemaatiliselt, kas ehitatakse loa alusel ja loa piires, siis ei avastata rikkumisi piisavalt vara, mille puhul oleks võimalik rikkumisele eelnenud olukord taastada. Enamasti seadustatakse ebaseaduslik ehitis ilma selle põhjendatust kaalumata. Õigusrikkujaid ohustab vaid trahv, mille suurus on ehitushindadega võrreldes väike. Paljudel juhtudel ei määrata isikule üldse mingit trahvi. Samuti on riigikontrolli hinnangul mitmed rannale ja kaldale ehitamise piirangud ebaselged, mistõttu kohaldatakse neid Eesti eri kohtades erinevalt või valikuliselt. Näiteks tuvastas riigikontroll auditeeritud valdades juhtumeid, kus ranna või kaldaalale planeeriti tiheasustusala ilma selleks valitsuselt nõusolekut taotlemata. Maavalitsuste järelevalve planeeringute üle ei taga, et avastataks omavalitsuste poolt planeerimisel tehtud vead, näiteks kaldaalale tiheasustusala ehitamise lubamine jms. Rannale ja kaldale ehitamise planeerimisel avalike huvidega arvestamiseks vajalik üldplaneering oli riigikontrolli auditi andmetel tänavu 1. oktoobri seisuga vaid 127 omavalitsusel. Nendestki peaaegu pooled on valminud enne 2000. aastat ning 98 omavalitsust alles koostavad oma üldplaneeringuid. Puuduva või aegunud üldplaneeringu tõttu määratakse paljude valdade arengusuunad erahuvist lähtuvate detailplaneeringute alusel. Kuna inimesed ei mõista piisavalt detailplaneeringute olulisust, siis on avalikkuse huvi nende koostamise vastu väike ning arutelu sellel teemal ei toimu. Lisaks pole üksikute detailplaneeringute põhjal võimalik välja selgitada keskkonnamõju, mis tekib siis, kui rannale või kaldale lisandub järjest uusi ehitisi. Auditit juhtinud peakontrolör Tarmo Olgo ütles olukorda kommenteerides, et detailplaneeringute kaudu üldplaneeringu küsimuste lahendamine tähendab sisuliselt, et eranditest on saanud reegel, mis pole aga normaalne. Rannale ja kaldale võib ehitada vaid erandkorras ja selle lubamist peab omavalitsus põhjendama, kuid auditist selgus, et neid põhjendusi iga kord pole või pole need koostatud piisava põhjalikkusega. Omavalitsused lükkavad otsustamise tihti keskkonnaministeeriumi kaela ning ministeeriumi nõusolekust ei selgu alati sisulised põhjendused. «Ehituskeeluvööndit võib vähendada ja see on seaduslik, kui selleks on mõjuvad ja mõistlikud põhjused ning see ei tekita ohtu avalikele huvidele,» selgitas Olgo Tema sõnul peaks iga selline erand olema aga selgelt ja arusaadavalt põhjendatud, et igaüks võiks toodud argumentide toel otsuse mõistlikkuses veenduda. Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
