Kui fotograaf palub poistel oma imemasinat demonstreerida, juhtub see, mis tähtsatel hetkedel ikka – robot ei hakka tööle. Sama juhtus robotivõistluse finaalis, põhjuseks halvasti ühendatud juhtmed. Sellest hoolimata sai Tartu Ülikooli võistkonna «Viies ratas» robot võistluse parimaks. Tänavuse robotivõistluse ülesanne oli panna robotid võrkpalli mängima. Selleks pidid kaks robotit võistlema 2x3-meetrisel väljakul ja oma väljakupoolelt 90 sekundi jooksul kümme palli vastasroboti väljakupoolele loopima.Peaasi, et töötab Tartu Ülikooli infotehnoloogia II kursuse tudengi ja võistkonna juhendaja Alo Peetsi sõnul korjas nende masin juba kuu enne võistlust pooled pallid väljakult ära ja nii jäi neil aega robotit täiustada. Seda peabki Peets, kes septembris lõpetas järjekordse, kaheksa kuud tööd ja 20 000 krooni nõudnud roboti ehitamise, oma võistkonna võidu põhjuseks. Robotexil osalenud robot läks maksma paar tuhat krooni ja võistkonna liikme Alo Tellingu sõnul kulus selle ehitamiseks päevas keskmiselt neli tundi. Küsimusele, kas roboti ehitamisel on oluline, et see ka midagi kasulikku oskaks teha, kõlab Urmas Kvelli vastus: see on ka hea juba, kui ta midagigi teeb, sest roboti ehitamine on raske töö. «Kõige raskem on tagada, et ta tööle hakkaks,» ohkab ta. Telling lisab teiste naeru saatel, et tegelikult oligi selle masina kõige nõrgem koht toitejuhtmed. Kvellile, kes tegi võistluseks oma elu esimest robotit, valmistas kõige rohkem probleeme mehaanika ja see, et masin ikka korralikult palle korjaks ja viskerattaga palle viskaks. Pallide leidmiseks ja pildumiseks antud poolteist minutit oli suhteliselt lühike aeg, märkis Peets, seepärast sai robotile alla pandud ka suured rattad, et ta saaks kiiresti liikuda. Kvelli sõnul mindi välja selle peale, et mehaanika teeks ära nii palju kui võimalik, et seda ei peaks elektroonikaga väga täiustama. Juhendaja sõnul on siiski tähtis see, et nii mehaanika, elektroonika kui ka programmeerimine oleks tehtud võrdselt hästi: «Kui teed ühe neist kehvasti, siis seda teise kaudu parandada on nagu hambaid läbi tagumiku parandada.» Lihtne süsteem Et kõike võrdselt hästi teha, jagatakse Tartu Ülikoolis tudengid, kes tahavad Robotexile minna, võistkondadesse võimalikult ühtlaselt. Igas meeskonnas peaks olema nii rebaseid kui ka vanu robotiehitajaid – et kõigil oleks võrdne võimalus võita, selgitas Peets. Tänavuselgi võistlusel osales tema kinnitusel meeskondi, kus oli kolm magistranti, kes aga esikolmikusse ei jõudnud – põhjuseks ehk soov teha liiga keeruline masin. «Viienda ratta» roboti tegutsemisplaan oli aga lihtne – masin sõitis läbi kogu oma väljakupoole, korjas kõik pallid üles ja viskas teisele poole. Robotex 2006 • Robotivõistluse võitnud meeskonda «Viies ratas» kuulusid Tartu Ülikooli I kursuse infotehnoloogiatudengid Keit Tehvan, Meelis Lehtmets ja Urmas Kvell, I aasta füüsikatudeng Mihkel Veske, II kursuse infotehnoloogiatudeng Alo Telling ja tema kursusekaaslane Alo Peets, kes oli võistkonna juhendaja. • Teise ja kolmanda koha said IT kolledži õpilased. • Esimene Robotex oli 2001. aastal. Allikas: TPM |
