Mööbli- ja klaasidisaineri ning arhitektina maailmakuulsust kogunud Alvar Aalto läks 1936. aastal täiesti tundmatu kujunduskunstnikuna Soomest Pariisi maailmanäitusele ning pani sealse võistluse kinni klaasist vaasiga, mis kandis nime «Eskimo naise nahast põlvpüksid».

Aalto ehk Savoy vaasina tuntuks saanud ja veel tänapäevalgi auhindu pälviv klaasanum on korrapäratu lainelise joonega ja veidra vabavormilise disainiga. Kõik need vaasid tehakse seniajani käsitsi ja ainulaadset puhumistehnikat kasutades.

Temale iseloomulik modernistlik arhitektuuristiil sai aga alguse Viiburi linnaraamatukogust, millele ta kavandas valged seinad. Aalto lähenes arhitektuurile loodussõbralikult, kasutades oma töödes ohtralt puitu, mille eri omadusi ta hoolega uuris. Näiteks kasepuust Paimio tooli tegemisel kasutas disainer üksteise külge liimitud ja alles pärast seda painutatud vineerikihte, muide, legendi järgi saanud ta selle idee Tallinnas Lutheri vineerivabrikut külastades.

Päris kindlasti aga seob Aaltot Eestiga Tartus Kreutzwaldi 6 asuv Tammekannu villa, mille ta projekteeris 1932. aastal Tartu Ülikooli geograafiprofessori A. Tammekannu perekonnale. Ka paljudes meie köökides leiduvate kolme jalaga taburettide kujundus pärineb algselt Alvar Aaltolt. Taburettide peamine võlu seisneb selles, et neid saab tornina üksteise otsa laduda. â

Hugo Alvar Henrik Aalto

1898–1976

1916–1921 õppis Helsingi Tehnikaülikoolis Armas Lindgreni käe all arhitektuuri.

1923 asutas oma esimese disainibüroo Jyväskylas. Selles linnas asub tänapäeval ka tema muuseum.

1924 abiellus oma koolikaaslase, arhitekt Aino Marsioga, kellega koos tegi hiljem mitmeid töid.

1927–1937 lõi oma kuulsa paindmööbli prototüübid ning vabavormilise klaasi mudelid.

1932 projekteeris Tammekannu villa Tartusse.

1933 pälvis Milano triennaalil rahvusvahelist tunnustust oma nurgeliste puidust toolijalgade ja vedrukäetugedega puittooliga. Samal aastal toimus Aalto mööblinäitus Londonis.

1937 valmis Helsingis Savoy restoran, kus Aalto interjöör on tänaseni täielikult säilinud.

1973 valmis Alvar Aalto muuseumi hoone Jyväskyläs, mis moodustab ühtse kompleksi kümmekond aastat varem ehitatud Kesk-Soome muuseumiga. Mõlemad hooned on Aalto projekteeritud.