|
Pöördumise kohaselt kujunes Sakala keskus ajaloosündmuste käigus mitmete
rahvuslikult oluliste kogunemiste paigaks, aga ka tähtsaks kultuurikeskuseks,
kus on toimunud muuhulgas Jazzkaare ja Pöffi üritused.
«Peaks olema enesestmõistetav, et selle maja saatuse üle otsustab avalikkus,
kellel selleks on seaduslik õigus, mitte mingi parteiline ladvik või ärimeeste
omakasu,» seisab pöördumises.
Kultuuriministeeriumil tuleb Sakala keksus lammutamise asemel hoopis riikliku
kaitse alla võtta, leitakse avalduses.
«Seda enam, et tegelikult jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik anda
lammutusluba hoonele, kui detailplaneeringus on ette nähtud vaid juurde-ehitus.
Kas see ikka on seadusega kooskõlas?» küsitakse pöördumises.
Samuti kutsutakse üles Eesti seadusandvat ja täidesaatvat võimu koheselt oma
pädevuse piires astuma samme Tallinna linnavalitsusele surve avaldamiseks, et
tõkestada Sakala Keskuse kui Eesti paearhitektuuri ühe ilmekama näite
lammutamine.
«Kutsume kõiki hea tahtega mittetulundusühinguid ja kodanikeühendusi
häälekalt protesteerima Tallinna Linnavalitsuse poolt kultiveeritava
kultuurituse vohamise vastu. Kutsume appi kultuurilembelisi juriste algatama
eeltoodud asjas kohtumenetlust,» kirjutatakse pöördumises.
Kolm kodanikeühendust leiavad, et Sakala keskuse tuleviku osas on vajalik
võimalikult laiapõhjaline rahvaarutelu, mille eelduseks on aga hoone lammutusloa
kiire tühistamine. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
kõik galeriid
