|
Ametiühingud peavad Pärna sobivaks kandidaadiks, kuna ta on aastaid
tegutsenud tööandjate ühendustes. 2001.aasta novembrist kuni 2003.aasta märtsini
oli Pärn ka oli ta ka riikliku lepitaja ametis, teatas EAKL.
«Riiklikku lepitajat on vaja. Ametiühingute ettepaneku ajendas soov surnud
punktist edasi liikuda. Minul on küll väga raske ette kujutada, millised võiksid
olla Tööandjate Keskliidu vastuväited Henn Pärna kandidatuurile,» ütles EAKLi
esimees Taliga.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse kohaselt nimetab valitsus riikliku
lepitaja ametisse sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude
ühise kokkuleppe alusel.
Ametiühingute keskliidud väljendasid oma 19. septembri pöördumises
peaminister Andrus Ansipi poole lootust, et valitsus lähtub riikliku lepitaja
ametisse nimetamisel kõrvalekaldumatult Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest
ja sotsiaalpartnerluse heast tavast.
Eile teatas sotsiaalminister Jaak Aab, et kavatseb ametiühingute vastuseisust
hoolimata teha valitsuse järgmisel istungil ettepaneku nimetada Margus Tammekivi
riiklikuks lepitajaks.
«Ma ei armasta vandenõuteooriaid, ent kui tööandjad ja valitsus ei soovi ka
meie kompromissettepaneku alusel läbi rääkida ja kokku leppida, peab neil
selleks olema mingi varjatud põhjus. Ametiühingud on kokkuleppeks valmis,» ütles
Taliga. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
kõik galeriid
