|
Võib-olla tundub mõnele üllatav, aga nii, nagu oli Lembit Kaljuvee
fosforiidisõja ajal uute kaevanduste vastane, nii on ta ka riigile kuuluva Eesti
Põlevkivi juhina seda meelt, et uusi põlevkivikaevandusi pole vaja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | koolivend
Kui tervis sitt siis ei maksaks riskida. Aga mul pohhui, see ju igaühe enda asi kuidas elab.
|
|
“Paarikümne aasta jooksul puudub selleks praktiline vajadus. Ida-Virumaal on
ASi Eesti Põlevkivi kaevandustes piisavalt ressurssi, et varustada Eesti
ettevõtteid põlevkiviga,” rahustab läänevirulane Lembit Kaljuvee intervjuus
Virumaa Teatajale. Eesmärk pühendab abinõu. On selge, et monopoolsust nautiv
Eesti Põlevkivi ei soovi uute kaevanduste näol endale konkurente.
Kaljuvee nimetati pärast Eesti Põlevkivi tunnustatud juhi Mati Jostovi
traagiliselt lõppenud autoavariid tänavu selle suurfirma juhatuse esimeheks.
Keerulistest asjadest lihtsalt rääkiv Kaljuvee hindab 4000 inimest
ühendava kontserni juhina meeskonnatööd. Kaljuvee: “Tugev pere on see, kus mitu
põlvkonda on koos ja tegutsevad ühiste eesmärkide nimel. Kollektiivis on vaja
nii nooruslikku julgust ja pealehakkamist, keskea tarmukust kui ka vanema
põlvkonna elukogemust. Selliseks on kujunenud praegu meie kollektiiv, kus koos
töötavad erinevad põlvkonnad. Need ajad, kus noore spetsialisti esimene töökoht
oli ministri oma, on Eestis ilmselt möödanik. Mõni ettevõtmine võib sellisel
juhil küll hästi korda minna, kuid üldjuhul tuleb rohkem ette kihvakeeramisi.”
Kaljuvee ise alustas töömeheteed ehitusspetsialistina, juhtides kunagi
Rakveres muuhulgas ka mehhaniseeritud ehituskolonni.
Savisaarega
mestis
Lembit Kaljuvee on väga sõbralikes suhetes praeguse
majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaarega. Just Kaljuvee leidis
maavanemana Savisaarele Lahemaa paksus kuusikus viltuvajunud talu, mis nüüd on
korda tehtud. Hundisilmal on Kaljuvee sage külaline. Kui seda teada, pole
üllatav, et Kaljuveel on taskus keskerakonna liikmepilet.
“Lembit
Kaljuvee on väga laia ampluaaga inimene. Ta alustas ehitajana, jätkas pankurina
ning nüüd tegutseb põlevkivitööstuses. Sekka oli ta veel maavanem ja
parlamendiliige,” räägib Edgar Savisaar. “Tema senisteks tähetundideks on olnud
Lääne-Virumaa arendamine taasiseseisvumise perioodil, mil ta oli ka maavanem,
ning Kunda sadama ülesehitamine.”
Savisaar kiidab, et Kaljuvee on väga
põhimõttekindel inimene. “1995. aastal oleks ta võinud saada majandusministriks,
aga ei olnud nõus tolleaegse peaministri seisukohtadega ja nii jäigi.”
Kaljuvee ei jää Savisaarele võlgu: ta hindab Eesti läbi aegade parimaks
majandusministriks just keskerakonna esimeest.
Eesti taasiseseisvumisaja
läbimõtlematuks ettevõtmiseks peab Kaljuvee aga omandireformi. “See tehti
kiirustades ja selle mõju ulatub nii majandusse kui teistesse
eluvaldkondadesse,” märgib ta.
Lembit Kaljuvee mõttekaaslane Eesti
taassünni ajast Toomas Kork räägib: “Maavanemana oli Lembit viimane, kes midagi
teha sai ja tegi ka. Kui seadusandlus taandas maavanema teretamisosakonna
juhatajaks, läks ta tõsisema tegevuse juurde.”
Ja lisab: “Igatahes
tegija mees, kel juba praegu ette näidata ridamisi asju, mida ta elus ära teinud
on. Ju neid tuleb veel. Ja ega nende hulgas, kes on poliitikas või sealt läbi
käinud, pole just hulgi neid, kelle kohta saab kasutada sõnapaari “korralik
inimene”. Lembit on.”
Fosforiidisõjas
Toomas
Kork kiidab, et süda on Kaljuveel õiges kohas: “Rahvarinde tegemise ajal tuli
kohe kaasa, teiste rajoonide juhid ootasid, kes nädalaid, kes mitu kuud, kuidas
jõuvahekorrad kujunevad ja kuhupoole hoida. Ka selles, et me esimesena Eesti
rajoonikeskustest just Rakveres sinimustvalge kõige väljapaistvamasse kohta ja
ööpäev läbi lehvima panime, oli Lembit üks olulisemaid osalisi.” Tollase
rajoonilehe esiküljel poseeris ta rahvariietes.
Samas ei tee Kaljuvee
saladust sellest, et ta on kuulunud ka kommunistlikusse parteisse.
“Lembitu osa fosforiidisõjas on selgelt alahinnatud. Põhjus tundub
olevat inimlik: tollaste sündmuste praegusel peamisel hindajal Juhan Aarel
meenub oma nimi loomulikult sagedamini kui kunagise tõsise konkurendi oma häälte
püüdmisel ülemnõukogusse kandideerimiseks,” lisab Kork.
“Julgust ja
pealehakkamist on tal omajagu. Kui Olari Taal meid panka tööle kutsus, ei
julgenud mina ettepanekut vastu võtta, arvates Vene-aegsest majandusharidusest
pangas hästi hakkama saamiseks väheseks jäävat. Ehitajaharidusega Lembit võttis
pakkumise vastu,” räägib Toomas Kork. Ja lisab: “Lembit on hea suhtleja. Seletab
asjad ilusasti ära, ka need, mis millegipärast tegemata või ripakile jäänud. Ka
selles osas, kes millises valdkonnas rajoonipealik on, ei tekkinud meil kordagi
konflikti.”
Savisaar täiendab: “Ta on erudeeritud inimene, kes oskab
näha maailma sellisena, nagu maailm on, ja oskab sellest teha järeldusi ja
vastavalt toimida. Ta oskab inimestega suhelda, neid mõista ja nendega koos
töötada, olles sealjuures objektiivne ja mitte kunagi alatu.”
“Kaljuvee
on ka tuntud kui Virumaa ühtsuse eest võitleja. Ta peab õigeks, et oleks üks
Virumaa ja seal ka üks valimisringkond,” peab Savisaar oluliseks lisada.
Võidab raskusi
Lembit Kaljuveel on elus olnud palju väljakutseid ja tal on tulnud trotsida
erinevaid raskusi. Inimese suutlikkuse olulisemaks komponendiks peab ta
positiivset ellusuhtumist ja oskust õigel ajal hetkeks lõõgastuda. “Mäletan, et
viis aastat tagasi oli mu elus periood, kus selg tegi valu, ilmastik oli ka kehv
ja tundsin, et töövõime kipub langema. Mul õnnestus saada nädalaks puhkust.
Sõitsin Sharm el Sheiki. Kui sealt tagasi tulin, oli ilm samasugune, aga energia
ja positiivsed elamused, mis ma sellest puhkusenädalast sain, aitasid mul uue
hooga elus ja töös edasi minna,” mõtiskleb Kaljuvee, kes igal vabal hetkel püüab
sõita rattaga või harrastada ujumist ja kepikõndi.
“Kui korralikult kõndida ei saa, tuleb see muul
moel tasa teha. Sellel aastal on mul rattaga maha sõidetud üle 2300 kilomeetri.
Sõidan põhiliselt oma praeguse kodukoha Eisma kandis. Kui vähegi ilm lubab.
Jalgrattasõit asendab mulle ka neid spordialasid, millega ma enam tegeleda ei
saa,” lausub Kaljuvee.Võib aimata, et nooruses on ta olnud kõva spordimees.
Toomas Kork meenutab, et paljude tööalaste vaidluste käigus oli mõnikord tarvis
kindlaks teha, kes on kõvem mees. “Hoota kaugushüppes põrkas Lembit minust
kaugemale.”
Põlevkivi kui rikkus
Astudes lahkunud Mati Jostovi jälgedes, on Kaljuvee seda meelt, et
põlevkivikaevandamist tuleb jätkuvalt moderniseerida.
“Seitse aastat tagasi kaevandati meil põlevkivi meetodil, nagu nüüd võime
näha Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Sellises aastakümneid vanas stahhanovlikus
stiilis lihtsalt ei saanud enam edasi minna. Rasket füüsilist tööd oli tarvis
mehhaniseerida ja tööviljakust tõsta,” räägib Eesti Põlevkivi praegune juht.
Ja lisab, et Mati Jostovil oli anne luua enda ümber teotahteline meeskond,
kes tuli raskuseid ja argimuresid trotsides selle ülesandega toime.
“Siin ilmnes Mati kui juhi oskus luua kollektiiv, kus tekib sünergia. Muidugi
tuleb siin tänulik olla ka meie eelkäijatele. Kui Väino Viilup poleks suutnud
Eesti Põlevkivi riikliku ettevõttena säilitada, siis poleks ka meil olnud
kusagilt edasi minna,” lisab Kaljuvee, tuletades meelde, et üheksakümnendatel
aastatel tehti tõsiselt juttu meie põlevkivikaevanduste erakätesse müümisest.
Lembit Kaljuvee: “Eestil on kauaaegsed põlevkivi kaevandamise kogemused.
Samuti on pikaajaline ja tasemel meie teadlaste töö põlevkivi uurimisel. Mõeldes
tulevikule, ei usu ma, et täna põlevkivi kõige õigemini kasutame. Kui tulevikus
leiame paremaid kasutusvõimalusi, siis rakendame need ka ellu.
Põlevkivil võib olla palju kasutusalasid, kuid suur osa neist on
marginaalsed. Põhiline on elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine.”
Eesti põlevkivi kui rahva ühise vara kasutamisel peab Kaljuvee mõistlikuks
järgida nn. Norra mudelit. “Oma õliväljadele ei kutsunud riik välismaiseid
ärimehi naftat ammutama ega müünud neid ka kohalikele ettevõtjatele. Norra riik
on ise peremees ja kasutab naftaväljade rikkust oma ühiskonna huvides ja rahva
hüvanguks,” rõhutab Kaljuvee. Norrast on saanud Euroopa üks rikkamaid riike.
Kaljuvee lisab: “Meie esiisade rikkus on põlevkivi ja sellest peaks jätkuma ka
lastelastele.”
Lembit Kaljuvee
• Sündinud 29.12.1952.
• Abielus, kaks last.
• Haridus: Tallinna polütehniline instituut, ehituse ökonoomika ja
organiseerimise eriala.
• Töötanud erinevates ettevõtetes tippjuhina, Lääne-Viru maavanemana.
• 1999-2006 ASi Eesti Põlevkivi juhatuse liige.
• 2006. a-st ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees.
|
