Too

“Kui kuulen jutte lapsehoidja ja pere suhetest, meenub kohe minu endaga juhtunu. See, kuidas peremees mind ümber söögilaua taga ajas ja pluusi seljas lõhki tõmbas,” kõneles Virge (nimi muudetud - G. N.).

Virge luges eelmisel laupäeval Pärnu Postimehe suheteküljelt lapsehoidja Kaja tööst, kes sai küll suurt palka, kuid keda masendasid laste suhtes hoolimatud vanemad. Virgegi hoidis lapsi. Kajast erinevalt kõigest 14 päeva.

VIIMASED KOMMENTAARID to naamoodi loomariigis toimub  vägistamisi küll,  vaata või rein marani  filmi, kus isane kärp  leiab pesa ning väg... pipi no tegelikult , kui  kohe alguses oleks  mehele selgeks  tehtud,et huvi pole,  poleks midagi  juhtunud. Teised kommentaarid

Virge ei soovi avaldada, kus kõnealune juhtum temaga aset leidis. “Aga seda ma ei varja, et olen sünnilt pärnakas ja 21aastane,” rääkis ta Pärnu Postimehele.

Oma lugu jutustades tahab Virge noori ja naiivseid tüdrukuid hoiatada ning ühtlasi südant kergendada. “Teate, ma pole isegi emale-isale seda rääkida söandanud. Mine tea, mis nad oleksid ette võtnud. Pealegi ei juhtunud minuga midagi sellist. Saate aru küll, mida ma mõtlen. Aga ega see lugu mul meelest lähe, muudkui häirib,” pihtis ta.

Virge otsis tööd nagu paljud temasugused, kel pole elukutset. Kõrgkooli ta ei saanud ja nüüd on neiu sellele soovile üldse käega löönud. “Õpin juuksuriks,” ütles ta.

Lapsehoidja sai Virgest möödunud suvel lehekuulutuse peale. Kahe ja poole aastase poisi ema otsis hoidjat, kuna lasteaed oli läinud suvepuhkusele ja peres pidid nii isa kui ema tööl käima. Ema teenis elatist ühes firmas, isa käis ehitustööl. Nagu hiljem selgus - juhutöödel.

“Pere oli minu meelest kena. Väikemees armas ja hea laps: ei kiskunud asju, mängis ilusasti. Mul oli temaga vähe vaeva ja ses osas olin valikuga rahul. Õhtul panin ta kärusse ja viisin välja. Lastele on värske õhk kasulik, nad magavad pärast õhtusi jalutuskäike palju paremini, “ jutustas Virge.

Väikemehe ema oli öelnud: “Poiss on nii rahulik, öösel ei vähkregi enam nagu varem.” Ema tuli alati õhtul kell kuus, vahel pool seitse koju. Tema mees ilmus tavaliselt tund aega varem. Ühel õhtul pakkus Virge isale võimalust pojaga jalutada.

“Mees jäi mind vaatama ja mõtlesin, et tegin midagi väga valesti. Pobisesin: “Vabandust!” ja lükkasin käru üle ukse. Mees tuli lähedale, vaatas silma sisse ja ütles magusalt: “Istuksin pigem ise sellesse kärusse ja laseksin teiesugusel haldjal end läbi pargi sõidutada.” Mul oli ebameeldiv tunne,” meenutas neiu.

Kaks päeva hiljem pakkus mees Virgele kommi. Ütles: “Sain palka, valisin kõige paremad. Nii ilusale neiule ei saa kohe odavat osta.” Ja tegi silma.

“Võtsin kähku vaibal mängiva poisi sülle. Küllap oli see alateadlik enesekaitse. Tundsin end taas ebameeldivalt. Mees oli kaval: tuli ligi ja palus, et annaksin lapse tema sülle. Nii sai ta võimaluse mind puudutada. Ise ütles rebasenaeratusega, et laps peab vahel issi sülle ka tulema,” jutustas Virge edasi. Õnneks tuli perenaine koju ja lapsehoidja võis minna.

Nüüd tõmbas Virge hommikuti sügavalt hinge, enne kui last hoidma läks. Hirm oli naha vahele hiilinud. Ta ei mõistnud, mida see mees mõtleb. Äkki on ta niisama, mingi tagamõtteta selline: haugub, aga ei hammusta. Õhtu lähenedes avastas neiu, et on hirmul pereisa kojutuleku ees.

Seekord tuli mees vara, lausa lõunaks koju. Ise põhjendas: “Töö objektil sai läbi. Uus töö läheb lahti ülehomme.”

Virge pani poisi lõunauinakuks voodisse ja läks kööki lapse nõusid pesema, et perenaisel poleks tema järelt harida.

Ühel hetkel seisis mees tema kõrval ja Virge tundis viinalõhna. “Mis lahti?” küsis ta rahulikult, kuid karmilt.

“Mis lahti?” kordas mees. “Mis sa arvad, mis läheb lahti, kui kodus on nii pehme magusalt lõhnav linnuliha nagu sina.” Virgel olid käed alles kraanikausis, kui mees teda käperdama hakkas.

“Lõpeta ära, ma karjun lapse üles!” tõstis Virge häält. Mees naeris ega lasknud temast lahti. Virge lõi kõigest jõust küünarnukiga ja sai korraks mehe haardest vabaks. Joosta polnud kuhugi, ehkki ta jooksis. Mees tuli järele. Virge hakkas sibama ümber keset kööki oleva söögilaua, õnneks polnudki see kõige väiksem. Aeg-ajalt tõmbas ta tooli laua alt välja, et takistada meest endast kinni haaramast. Kuid toolid hakkasid teda ennast takistama ja juba tundis neiu, kuidas mehe käsi haaras selja tagant pluusikaelusest.

Virge kuulis õudusega, kuidas pluus kärises. Ilmselt ehmus meeski ja võttis käe ära. Sel hetkel oli Virge parasjagu näoga koridori poole, kust terendas välisuks. Neiu tormas kõigest väest ukseni ja sai välja. Lidus tagasi vaatamata tänavale ja veel edasi.

“Tuli buss, rahvast puupüsti täis. Ainult üks keskealine daam mu kõrval märkas ja vaatas imeliku pilguga lõhkist pluusi. Õnneks ei olnud isa-ema veel kodus. Vahetasin riided ja helistasin pereprouale: mul hakkas väga halb. Äkki oleks ta nii hea ja tooks õhtul mu käekoti ja mantli ära. Üldse on nii, et tahan koha üles öelda. Pealegi olen niikuinii juba nädala haigena ära ”

Nii lõppes Virge 14 päeva kestnud lapsehoidjaks olemine. Õnneliku lõpu kõrvale mõtleb ta nüüdki: “Mis oleks juhtunud, kui ma poleks eest ära joosta saanud?”

> Loe edasi