|
Vabariiklik kutsekvalifikatsiooni komisjon püstitas spordiseadusele tuginedes
eesmärgi, et alates 1. septembrist 2006 ei annaks treeningutunde ükski treener,
kellel pole tööks vajalikku kutseoskust. Et nimetatud kuupäevaks ei suutnud
paljud treenerid kutseeksamil oma kvalifikatsioonile vastavust tõestada,
pikendati tähtaega 1. novembrini.
Täpselt sel kuupäeval Eesti Olümpiakomitee poolt
tehtud kokkuvõtetest ilmneb, et treenerite andmekogusse on kantud kokku 3111
treenerit. Neist 1772 sai esimese kuni viienda astme kvalifikatsiooni ning nad
on kantud kutseregistrisse.
Kaardistamine vajalik
Rakvere spordikooli direktor ja kergejõustikutreener Jaak Vettik rääkis
Virumaa Teatajale, et tema arvates on aasta tagasi alanud treenerite
atesteerimine vajalik, sest kaardistab spetsialistid ning näitab olukorda: kus,
kui palju ja millise tasemega treenerid Eesti eri paigus töötavad.
“Teisalt ei taga kõrgem kutseoskuse aste aga seda, et treener hakkaks tegema
senisest tulemuslikumat tööd, sest kvalifikatsiooni parandamisega ei kaasne
praegu veel palgatõusu, kohalikud omavalitsused seda teha ei jaksa, on vaja
riigi toetust, aga see on senini ära jäänud,” märkis Vettik. “Niikaua kui seda
toetust pole, asi toimima ei hakka.”
Samuti on ilmnenud, et nõuded, mis spordialade liidud treeneritele
atesteerimisel esitavad, on spordialade omavahelise konkurentsi tõttu erineva
karmusega. Näiteks kergejõustikus on need Vettiku hinnangul liigagi ranged.
“Olen seda meelt, et esimese ja teise astme andmist treeneritele peaks võtma
täie karmusega, sest tavaliselt on sel tasemel tunnistust saamas inimesed, kel
pole erialast haridust, nad on nii-öelda inimesed tänavalt - olnud ise
sportlased või siis huvilised,” lausus Vettik.
“Samas aga võiks kolmanda ja neljanda astme kutseeksami tegemine olla
lihtsustatud, sest seda saavad taotlema minna need, kel on erialane kõrgharidus
ning sageli ka väga pikaajalised kogemused olemas,” jätkas ta. “Ja Eesti
mastaabis võiks olla veel kuueski - riikliku treeneri aste - Mati Alaveri
taoliste tipptreenerite jaoks.”
Lääne-Virumaa omavalitsustes, spordiklubides ja -koolides töötab üleriigilise
andmekogu kohaselt kokku 101 treenerit, kellest 55 on atesteeritud, 12-l on
tunnistuse taotlemine pooleli. Kõige rohkem treenereid - 41- on ametis Rakvere
linnas, Tapa vallas töötab 20, Kadrinas 10, Vinnis kaheksa, Tamsalus seitse,
Sõmerul neli, Väike-Maarjas neli, Kundas kolm, Haljalas kolm, Vihulas üks.
Üks viienda astme treener
Kõige kõrgem treeneritöö tase - viienda astme treeneri kutsetunnistus - on
Rakvere spordikooli staažikal võrkpallitreeneril Mati Merirannal, kes on ühtlasi
võrkpalliklubi Rivaal meeskonna Aeroc Rakvere peatreener.
Neljanda astme treenereid on Lääne-Virus 14: Jaak Jalakas (korvpall) ja
Küllike Koha (võrkpall) on ametis Kundas, Jaak Vettik (kergejõustik), Andres
Vedermäe (kergejõustik), Andres Sõber (korvpall), Madis Rohi (suusatamine),
Ellen Aros (võrkpall), Laos Lukas (võrkpall), Kalju Pluutus sen (korvpall)
Rakveres, Johan Utt (käsipall) Sõmerul, Raili Rooba (suusatamine), Elmu
Koppelmann (käsipall) ja Mare Neps (käsipall) Tapal, Riho Rannikmaa (juudo)
Vinnis, Vaido Rego (korvpall) Väike-Maarjas.
Kolmanda astme treenereid on Lääne-Virumaal 18: Valeri Pormann (maadlus) ja
Sirje Eirand (ujumine) Kadrinas, Liivi Rünk (kergejõustik), Krista Lepik
(saalihoki) ja Geidi Kruusmann (suusatamine) Tamsalus, Sergei Sahno (maadlus),
Allan Vinter (maadlus), Maksim Butsenkov (võrkpall), Katrin Karuauk (käsipall)
ja Tõnu Salm (saalihoki) Tapal, Raul Kütt (suusatamine) Väike-Maarjas, Mirje
Vilt (aeroobika), Udo Klopets (aerutamine), Aivar Vood (jalgpall), Ergo Kilki
(kergejõustik), Kalju Pluutus jun (korvpall), Jaak Villems (lauatennis) ja Jakob
Kiik (male) Rakveres.
Teise astme on omandanud: Erki Õun (võistlustants) Haljalas, Peep Jalakas
(korvpall) Kundas, Malle Rohtla (suusatamine) Sõmerul, Riive Tamm (saalihoki) ja
Mare Järv (ujumine) Tamsalus, Sven Hõbemägi (kulturism ja fitness), Monika
Tõnning (ujumine) Vinnis, Märt Raam (korvpall), Raivo Tribuntsov (korvpall),
Tatjana Tšištjakova (lauatennis), Toomas Bauvald (jalgsimatkamine) ja Ruslan
Smirnov (taekwon-do) Rakveres, Riho Mäe (maadlus) Tudus, Pille Vinter
(põhivõimlemine) Tapal.
Esimese astme treeneri kvalifikatsiooni said 1. novembriks (või on taotlemine
pooleli): Merilin Metsalu (korvpall) Haljalas, Madis Putko (korvpall), Kristjan
Saluvee (lauatennis), Endel Kalais (maadlus), Rain Pajula (taekwon-do), Jan
Klaasen (jalgpall) ja Ain Mets (jalgpall) Rakveres, Martin Piksar (maadlus)
Tapal, Tarmo Nuija (võrkpall) Vihulas, Maiu Vahkal (matkamine), Marju Tamm
(vesiaeroobika), Hendrik Kurik (võrkpall) Vinnis, Urmas Kullas (suusatamine) ja
Lembit Kalter (maadlus) Väike-Maarjas, Juhan Tomingas (saalihoki), Anatoli
Butsenkov (võrkpall) ja Eva Kaldas (võrkpall) Tapal.
Ida-Virumaa treenerid saavad stipendiumi
Ida-Virumaa kolmanda ja neljanda astme atesteeritud korvpallitreenerid
hakkavad saama stipendiumi, mille koguväärtus on üle 50 000 krooni.
Ida-Virumaal töötab seitse neljanda kategooria korvpallitreenerit, pool
aastat saavad iga kuu tuhande krooni suurust stipendiumi Priit Käen (Jõhvi
spordikool), Priit Stenhof (AK Askele), Raul Rõõmus (Kohtla-Järve KK Hito), Igor
Pugatšov (Kohtla-Järve SK Eola), Vjatšeslav Udalov (Kohtla-Järve SK Intro),
Galina Guljajeva ja Sergei Rozman (mõlemad Narva Energia spordikool).
Sillamäe Kalevis korvpallitreeneritena töötavatel Aleksei Sobolevil ja
Jevgeni Ignatjevil on kolmas kategooria ja nad saavad kuus kuud stipendiumiks
750 krooni.
Treenerid hakkavad stipendiumi saama eile
Kohtla-Järve spordihoones sõlmitud Ida-Virumaa spordiliidu ja Living.ee
koostöölepingu raames. Lepingu kogumaht on 120 000 krooni. Ida-Virumaa
spordiliidu peasekretäri Rene Kundla sõnul on spordiliidul kavas teha tööd selle
nimel, et igal maakonnas harrastataval spordialal oleks oma
peasponsor. |
