| Toiduainetööstus on arenenud selles suunas, et lisaaineid tuleb üha juurde, inimesed aga teavad neist kahjuks liiga vähe. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | loll
tegelikult räägime sellest nii umbes 20 aasta pärast...või veidi varem.
10 aastat on liiga lühike a...
SantE
Nimekirja võib ju endaga kaasas kanda, aga siis kindlasti koos luubiga !
|
|
Kõige vähem kahjulikud on looduslikud lisaained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Ent ka nende hulgas on kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid ühendeid, nagu toiduvärv E120 ehk karmiinpunane. Sünteetilistest toiduvärvidest on kantserogeensed punane erütrosiin (E127) ja sinine indigokarmiin (E132). Vähe ohtlikud loodusidentsed lisaained Loodusidentsete sünteetiliste lisaainetega pole suurt muret. Nende sekka kuuluvad näiteks sünteetilised vitamiinid ja antioksüdandid. Siiski tuleks meeles pidada, et tööstuslikult toodetud vitamiinide toime on väiksem kui looduslikult saadutel. Seega on parim ikka toiduga saadud vitamiin. Säilitusainete ehk konservantide (E200—299) hulgas on üpris palju kantserogeenseid aineid: E249—252 on nitritid ja nitraadid, E280—283 propioonhape ja selle soolad. Propioonhape (E280) tekib ka taigna hapendamisel. Ärge sööge punast vorsti! Kaupluses müügil olevad vorstid on üks punasem ja roosam kui teine. Teadke, et mida punasem on vorst, seda rohkem sisaldab see kantserogeenset naatriumnitritit. Niisiis on hall vorst kõige tervislikum. Nitritid säilitavad liha esialgse punase värvuse. Nad võivad aga soodustada vähihaiguste, suhkurtõve, struuma ja bronhiaalastma teket, samuti migreenitaolisi haigushooge, naha punetust või allergiat nendel, kes aspiriini ei talu. Nitrovärvidega võib värvida autot, mitte toitu. Meil on lubatud liiga palju nitriteid Eestis on olukord nitritite osas veidi kehvem kui mujal Euroopas. Iseäranis ranged on sellekohased nõuded Põhjamaades. Rootsis on nitroühendite tarvitamine lausa keelatud. Soome kui euroliidu liige küll lubab neid kasutada, kuid teadlikkusest neid ise toitudele ei lisa. Nii peaks toimima ka meie valitsus, kuid meil on alates 1. juunist 1998 lubatud nitroühendeid toitudele saja grammi kohta kahekordne kogus. Ilmselt juhtus see suures Euroopa Liitu minemise tuhinas, sest seal lubatud normatiivid on palju leebemad. Supisegud, määrdejuustud ja nätsud Antioksüdandid (E300—399) on enamasti kasulikud, sest need väldivad prooksüdatiivset molekulide lagunemist, aga nendegi hulgas on kaks vähki tekitava toimega ühendit BHA ja BHT (E320, E321). BHA võib esineda supisegudes ja määrdejuustudes, BHT nätsudes. Emulgaatorid (E400—499) ohtlikud ei ole, kuid päris palju halba on stabilisaatorite ja paksendajate seas. Näiteks E400—405 ja E407, mida võib leiduda salatikreemides, kodujuustus, jäätises, kiirelt valmivas tarretises ja vahukoores, on kantserogeense toimega. Samuti on ohtlikud fosfaadid (E450—452). Muude lisaainete hulgas (E500—1500) pole midagi eriti ohtlikku leitud, küll aga kunstlike magusainete seas: kantserogeensed on sahhariin (E954), tsüklamaat (E952) ja aspartaam (E951). Sahhariin on 500 korda magusam kui tavaline suhkur ning seda on lubatud kasutada jäätistes, puu- ja aedviljahoidistes, marmelaadis, püreedes, karastusjookides ja magustajates. Tsüklamaat on suhkrust 30 korda magusam ning see on lubatud vaid karastusjookides, kookides, magustoitudes ja magustajates. Muide, viimati nimetatu põhjustab muu hulgas meeste impotentsust. Lisaained põhjustavad ülitundlikkust Inimesi tuleb hoiatada veel lisaainete eest, mis võivad allergiat tekitada. Mõned lisaained võivad üksikutel ülitundlikkusnähte põhjustada, teistele aga ohutud olla. Need, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida pakendatud toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele (E210 ja E200). Reaktsiooni võivad tekitada pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe- ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt asovärvaineallergia (E102, E110, E122—124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Erilaadseid allergiareaktsioone võivad põhjustada sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT. Eriti tundlikud on sulfitite ja teiste väävliühendite (E220—227) suhtes astmaatikud. Lisaained Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikkust Säilitusained E200 (sorbiinhape)
E201 (naatriumsorbaat)
E202 (kaaliumsorbaat)
E210 (bensoehape)
E211 (naatriumbensoaat)
E214—219 (hüdroksübensoaadid)
E220—E228 (väävlishape ja sulfitid)
Värvained (asovärvid)
E102 (tartrasiin)
E110 (paraoran˛)
E123 (amarant)
E124 (uuskokiin)
E151 (briljantmust)
Antioksüdandid E320 (butüülhüdroksüanisool BHA)
E321 (butüülhüdroksütolueen BHT) Allikas: Raul Mardi |
