Tehnika

Lõuna-Korea on muutunud maailma juhtivaks riigiks lairiba-interneti ühenduste arvu poolest, kuid nagu selgub reporter Dan Simmonsi ettekandest, on see kaasa toonud uued sotsiaalsed probleemid: kübervägivalla ja selle ohvrid.

Möödunud aastal osales Korea telekoomik Yungchul Kim mängulises telesaates, mida senini võib netist leida, kirjutab BBC. Programmis Xmen provotseerivad kuulsused üksteist ja pilavad ning tögavad kuis jõuavad.

VIIMASED KOMMENTAARID gr Eestis peaks ikka see  uudis esikaanel olema,  et meil tõstab pead  tübervägivald... VX To: J.V. Enne  hingeldamahakkamist  tasuks vaadata EKI  kohanimede veebi ja  uurida lubatud  variante, a... Teised kommentaarid

Kimi oponendiks oli popstaar, kes säilitas saates närvi Kimi naljade üle, ent neid nalju ei mõistnud laiad fännide ringkonnad. Kim sattus ägedate netirünnakute alla kuni tapmisähvardusteni välja. Selline arutu ajujaht kestis üle aasta ja osutus lõpuks äärmiselt tüütavaks.

Ühiskonnas, kus neti suhtlusvõrgustik on populaarsem kui sõpradega baaris dringi taga istumine, levib informatsioon kiiresti. Rünnaku alla sattunu kohta paljastatakse kogu intiimne ja eraeluline info, rünnatakse ka ohvri omakseid ja töökaaslasi ning muudetakse löögi alla sattunu elu tõeliseks maapealseks põrguks. Igas Lõuna-Korea politseijaoskonnas on eraldi küberterrori vastane üksus.

1988. aasta Söuli olümpiamängud olid omamoodi veelahkmeks riigi ajaloos. Peale seda algas kiire netirevolutsioon ja Korea elanikud olid äkitselt avastanud nii sõnavabaduse kui ka koha, kus seda uut vabadust kasutada. Praegu, kus küberterror hakkab taevani kasvama, räägivad paljud juba nende netivabaduste piiramisest ja nõuavad valitsuselt meetmete kasutuselevõttu.

Uuel aastal vastuvõetav seadus kohustabli kasutajat sisestama oma nime ja ID numbri, enne kui ta saab ligipääsu arvamusportaalidele. Ent paljude arvates pole seegi piisav kübervägivalla vastane meetod.

Mõningad psühholoogid arvavad, et tegu on korealaste rahvusliku provokatiivse omapäraga, mistõttu ka Xmen tüüpi saated on niivõrd populaarsed. Ent sama trendi täheldavad uurijad ka muudes maades. (Meenutagem kasvõi meie nn portaalide «peldikuseinu». – Toim.)

Toimetas Veiko Tamm