Reis

Prantsusmaa pealinnast Pariisist on igaühel mingi ettekujutus hoolimata sellest, kas elu on sinna viinud või mitte. Seda, kui palju eri nüansse ja tundeid saab Pariisis ka lühikese ajaga kogeda, ei suuda ka kõige lennukama fantaasiaga inimene endale ette kujutada, kirjutab Kaire Raave SLÕhtulehe reisikirjas.

Neli päeva kestev linnareis on liiga lühike, et väga põhjalikult ringi vaadata ja kõigesse süveneda, kuid ikkagi – väheste muljete üle kurta ka ei saa. Aega õigesti plaanides jõuab tänu väga hästi toimivale Pariisi ühisveondusele paljud kuulsad vaatamisväärsused üle kaeda.

VIIMASED KOMMENTAARID Kadri Metroo kümnene  piletikomplekt on  hetkel küll 10.90  mitte 10.70 ott ööbimise kohta  niipalju ,et hoiduge  Formula1 hotellidest. Teised kommentaarid

Ühissõidukid töötavad nagu kellavärk. Linlased kasutavad peamiselt maa-alust metrood, millega on isegi tavaliselt orienteerumisega hädas olijal väga lihtne soovitud kohta jõuda.

Turistile, kes soovib Pariisis kogeda vaid õrnroosat romantikat, joovastavaid aroome ja hõrku parfüüme, ei ole metroo kõige õigem valik. See tuletab liigselt enda tormakat ja väsitavat argipäeva meelde. Maa-alusest maailmast meeldivam on liigelda maa peal bussiga.

Bussiga sõites võtab ühest punktist teise jõudmine küll kauem aega, kuid see-eest saab tänu aknast avanevale vaatepildile linnast palju mitmekesisema pildi. Mõnus on nõjatuda käsipõsakile vastu bussiakent ning lasta pilgul üle libiseda imeilusate ja kutsuvate väikepoodide vaateakende või majade lummavate fassaadide.

Kohustuslikud vaatamisväärsused

Pole vist kahtlust, et iga eestlane soovib Pariisis käies oma silmaga üle kaeda kõige tuntumad vaatamisväärsused: Jumalaema kiriku ja Eiffeli torni.

Eiffeli torniga kohtumise võiks jätta pimedale ajale, kui torn on valgustatud ning pillub endast tuhandeid erksaid tulesädemeid. See on oluliselt suurejoonelisem vaatepilt kui sombuse ja halli sügistaeva taustal kõrguv elutu raudtorn.

Pärast päikeseloojangut on Pariis ääretult särav ja Valguse Linn on kahtlemata väga tabav nimi, andmaks edasi ainuüksi valgustusest tulenevat võimast muljet.

Kindlasti tasub ka üleval Eiffeli tornis ära käimiseks aega võtta. Vastasel korral võib see tegemata jätmine hingele kripeldama jääda. Kolmest korrusest on kõige õigem panoraami imetlemiseks valida teine.

Fotoaparaadi võiks taskust uuesti välja otsida jalutuskäigul mööda maailma üht kaunimat avenüüd Champs-Élysées`d ringplatsist Triumfikaareni, mille Napoleon I kavandas oma armee auks ja võidetud lahingute sümboliks.

Spetsiaalses Champs-Élysées ajakirja sügisnumbris rõhutatakse, et piirkond on just tänu sellele oluline, et peale modernse ja innovatiivse on avenüü oluline traditsioonide kohtumispaik.

Nii näiteks on siin alguse saanud mõned kuulsamad Pariisi kaubamärgid ja nende hiljutine sünnipäevade tähistamine on paigad uue tähelepanu tulva alla asetanud.

Üks vanu ja kuulsaid kaubamärke, mis kõne all oleval avenüül asub, on kabaree Lido. Lido tähistas tänavu oma 60 aasta juubelit. Hilisel laupäevaõhtusel tunnil lookleb Lido ukse taga umbes 200meetrine sissesoovijate järjekord. See räägib koha mainest ja populaarsusest iseenda eest.

Ostuparadiis võtab hinge seest

See, et Pariis on moepealinn ja ostuparadiis, on üldteada. Kuid ega taolises ostuparadiisis pole kerge kainet mõistust säilitada ja õigeid ostuotsuseid teha.

Suurte Hausmanni bulvaril asuvate kaubamajade, nagu Galeries Lafayette’i või Printempsi mis tahes kaubaartikli osakondades on nii laia kaubavalik, et lööb silme eest kirjuks.

Champs-Élysées’l asuvas umbes keskmise spordihalli suuruses kosmeetika- ja parfümeeriapoes võib peale ostu sooritamise lasta juuksuril endale uus soeng pähe teha ja uusi meigitooteid proovida. Pariisi peaavenüül ei sobikski suuremalt jaolt Prantsusmaal toodetavat kosmeetikat väiksemas ja tagasihoidlikumas poes müüa, kuid tagasihoidlikumate mastaapidega harjunud inimese võib taoline vaatepilt õlgu kehitama panna. Tuleb aga tõdeda, et Pariisis on kõik küllaltki kallis.

Moevärvid must ja pruun

Kui tänavu sügise moe- ja trendiajakirjadest on meelde jäänud peamiselt see, et moevärv number üks on must, siis nii see tõepoolest ka on. Ette juhtus ka paar putiiki, kus pakuti ainult musta värvi rõivaid ja jalanõusid, millele andsid mõningast iseloomu hõbe- ja kullakarva lisandid – ketid, tikandid, paelad jne.

Tänavapildis aga valitsesid musta kõrval sama jõuliselt kõikvõimlikud pruunid toonid, kõige enam sügav kastanipruun. Eredaid värvilaike rahva riietumisstiili jälgides silma ei torganud, pigem jäi mulje, et massist eristumise asemel püütakse sellesse sulanduda.

Midagi ikka hingele ka

Montmartre’i mäe ümbrus kitsaste tänavatega annab aimu selle piirkonna elanike boheemlaslikust elustiilist ja vabamast elukäsitlusest. Seda linnaosa seostataksegi just kunstnike ja vabade hingedega. Just siit pääseb Pariisi kõige kõrgema koha peale, millel paikneb võimas bütsantsistiilis Sacre Coeri kirik. Tänu suurejoonelisele asukohale on kirikust saanud üks linna sümboleid.

Kesköisel ajal kirikus viibimine tekitab vaieldamatult meeliülendava ja võimsa tunde. Tundub, nagu kirik ulatuks pooleldi taevasse ja vaade kirikutrepilt tuledesäras linnale on Eiffeli tornis avanevast vaatest emotsionaalselt liigutavam. Samas piirkonnas ja Sacre Coer’i kirikust sugugi mitte kaugel asub teine maailmakuulus kabaree Moulin Rouge.

> Loe edasi