Romantikud sulgesid ennast aastateks oma klannidesse ning uitasid mööda kontinente. Tihtipeale ei tajutudki, et nad on muutunud rongiromantikuteks, kuna rong oli ainus viis ühest kohast teise liikumiseks... | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | MinaS.
Millal lõpude lõpuks saan TALLINNAS rongi istuda ja reisida WARSAW-BERLIN-PARIS-RO MA ja tagasi? Liht...
Uhaa
Tallinn – Moskva – Peking reisi isegi võiks ette võtta....
|
|
Hetkega tõusis minus mässaja ning päevaga oli mul plaan koos ja kompanjonid valitud. Plaaniks taaselustada rongiromantika ning kihutada läbi Euroopa ammu ununenud külade ja väisata kuulsusrikkaid turismimagneteid. Trajektoor ebamäärane Põhimõtteliselt ei ole eriti keeruline võtta ette retke rongiga tundmatuid rööpaid silitama. Kõige mugavam viis rongiga reisimiseks on InterRaili või EuroRaili süsteem. Idee järgi on kogu Euroopa koorekiht liitunud selle süsteemiga ning ostes vihmavarjuna igal pool kehtiva kuupileti, saab minimaalsete broneerimistasudega tervet Euroopat rongiaknast vaadata.
Kiire näide: ostes Poolast InterRaili süsteemist pileti alla 25-aastasele inimesele, on kulu 308 eurot ehk ligi 4900 krooni. Krakowi–Viini rongiots oleks maksnud eraldi 600 krooni, kuid InterRaili piletiga oli see kõigest 40 krooni. Broneerimishinnad varieerusid 1 eurost istumisvaguni puhul kuni 20 euroni korraliku kupeekoha eest. Enamasti jäi kupeekoht aga 5 ja 10 euro vahele. Türgi ja Kreeka vahelised liinid on selles suhtes kallid, koorides 25 eurot kupee eest. Kullast kempsu ja briljandist hambatikku seal küll polnud, aga kõik muu oli rongis lihtsalt priima.
Kaks ahvatlevat tükki Kuna InterRail katab kogu Euroopa, on trajektoori valimine sama vaba(meelne) nagu 60ndate Greatful Deadi kontsert. Et kuu aega reisil viibida polegi tegelikult nii pikk aeg, kui tunduda võib, siis jagaksin esmalt kaardil meie kodukontinendi kahe ristlõikega nelja osasse. Üldiselt suudab kuu ajaga läbi sõita kolmandiku, kuid siis tuleb arvestada suhteliselt kiire tempoga.
Mina pakuks välja poole ehk kaks koogitükki: esimese alla jäävad «postsovetid» Ukraina, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bosnia, Horvaatia, Serbia, Bulgaaria ja Albaania. Teine katab Türgit, Kreekat, Itaaliat ja tüki Prantsusmaast, peaasjalikult Nizza ja muu Riviera. Loomulikult ka Monaco.
See tähendab, et saab läbi libiseda enamikust pealinnadest, näha kuuliauke Sarajevo tänavasillutisel, süüa ühe kiire tarotari (Bulgaaria külmsupp – autor) Sofia peatänaval, mille viimase maja katust kroonib siiani silt «Yugoslavia». Või külastada Budapesti vanalinna, pista käe Arno jõkke Ljubljanas, juua teed Sinise Mošee esisel platsil Istanbulis või nautida rajutuult Akropolise tipus. Kindlasti visata silm peale Fontana di Trevi purskkaevule Roomas ning saada kinnitust, et Taavet seisab tõesti Firenzes. Peale selle ei tee paha ka istuda Nizza rannas ja kuulata Vahemere kohinat.
Heidikud-romantikud Rongisõit on üle ootuste värskendav ja rahustav. Algne arvamus väsitavast loksumisest ei vasta absoluutselt tõele. Kuigi matkaselli päevad võivad soodsate asjaolude tõttu kujuneda kaugelt pikemaks kui 12 tundi, rahustab mõnus tõkk-tõ-tõkk, tõkk-tõ-tõkk närve ja uinutab hetkega. Rongiseltskond on sama haiglane ja huvitav kui džässi- või indie-seltskond. Omapärased koduta seiklejad, kellel puudub hirm eesseisva pärast või valdab neid melanhoolne mure möödunut meenutades. Rongi saabudes vaatad üle oma koha, heidad kotid seljast ning ohkad rõõmust, tee uue sihi poole algab. Lappad lahti oma pambu, pesed näo ja käed. Haarad pambust pudeli viina, Teekonna vorsti, leiva, juustu, pehmet võiet ning hapukurki. Kellel veel midagi lisada, lükkab kõik kesksele kohale üleeilsele seitungile. Rongiromantika.
Vagunikoridoris suitsu pahvides saadakse kiirelt sõbraks, vahetatakse mõtteid, tundeid ja kogemusi. Sofia-Istanbuli öörongis kohtasin Hispaania rännumeest Horaciot, kes avaldas arvamust, et ränduri karm elu on ilusaim ja tänuväärseim stiil siin ilmas eksisteerimiseks. Ma nii kaugele oma mõttearendusega muidugi ei läheks, kuid iga poole aasta tagant on tarvis teha üks pikem eemaldumine. Uskuge mind.
Kommentaar Kõige lihtsam on eestlasel alustada rongisõitu Riiast. See oleks võimalik ka Venemaalt, näiteks Moskvast, kuid pileti saamisega võib tekkida raskusi. Lisaks tuleb muretseda kindlasti transiitviisa, mis tähendab lisakulutusi. Kahjuks ei sõida Eestist ühtegi rongi Riiga, kuid õnneks on Tallinna-Riia vaheline bussiliiklus üsna hea. Riiast saab edasi sõita Varssavisse, sealt aga on võimalik soovi korral edasi liikuda peaaegu kogu Euroopasse, nii Ida- kui Lääne-Euroopasse. Riia-Varssavi rongipileti hind algab umbes 1310 kroonist. Öörongi puhul lisandub kupee maksumus.
Kui saabuda õhtuks Varssavisse, jõuab samal õhtul Varssavi-Berliini rongile ja hommikuks ollakse juba Saksamaa pealinnas. Varssavi-Berliini rongipileti hind on umbes 810 krooni, millele lisandub koht kolmeses kupees 450 krooni – kogu sõit maksab seega umbes 1260 krooni. Annika Raudsepp
> Loe edasi |
