Saviliiva elurajoon – tänavu sügisel on see sama müstiline moesõna nagu Herbalife’i tervisetoit, Goldeni toidulisandid ja kodukeemia või Tupperware’i plastnõud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | rogi
Minu tuttavatest said korterid ja maja Savillivale kül inimesed, kellel omal juba uues majas korteri...
Reaalsus
Näiteks on mul selline lugu.....Juba viis aastat olen edasi lykanud korteri ostu: kogu aeg valinud j...
|
|
Saviliivast kõneldakse peolauas, õhtusel perekoosolekul või tööl suitsunurgas, rääkimata netifoorumitest. Näib, et vähemalt Tallinnas ei leidu inimest, kes poleks sellest kuulnud või keda see miljonimäng vähemalt kaudselt ei puudutaks.Saviliiva paneb endast rääkima isegi need, kellel uues kodus kamin juba ammu köeb, sest mõelda vaid, millega koduloterii võitjat premeeritakse. Tegemist on maja või korteriga unistuste elurajoonis Kakumäel Kopli lahe veerel, vaid ligi nelisada meetrit merest, ilusa segametsa rüpes. See on Tallinna linnavalitsuse antud maa, kuhu üks Eesti hinnatum ehitusfirma Merko Ehitus rajab hiljemalt 2009. aastaks 32 pereelamut ja 13 kortermaja kokku 182 korteriga. Ja millise superhinnaga seal uusi kodusid müüakse! Uskumatu, aga tõsi! Vaid 19 500 krooni maja ja 18 300 korteri ruutmeetri eest! Seda ajal, mil kinnisvaraeksperdid müüksid samas piirkonnas korteriruutmeetri maha 30 000–35 000 krooniga. Ajal, mil kinnisvarahindade tõusu selles piirkonnas hinnatakse kuni 15 protsendile aastas. Tahate täpsemalt? Aga palun! Näiteks 143,6-ruutmeetrine maja maksab Saviliival 2,7 miljonit krooni. Üks Eesti suurem kinnisvarafirma, kel polnud huvi oma nime avalikustada, müüks selle juba täna maha 5,5 miljoniga. Kolme aasta pärast võib aga maja hind praeguste kasvutrendide jätkudes maksta veel 2,4 miljonit rohkem. Või näiteks 54,1-ruutmeetrine ühetoaline korter kolmekordses paneelmajas. Müüki läheb ta 961 141 krooniga, kinnisvarafirma saaks tast aga hoobilt lahti 1,6 ja kolme aasta pärast juba 2,4 miljoni eest. Suurematest, kahe- ja kolmetoalistest korteritest ei maksa rääkidagi. Teisisõnu on kõik need 214 õnnelikku, kes saavad endale Saviliivale uue kodu, hetkega miljonärid. Muidugi juhul, kui nad peaksid selle lähiaastatel maha müüma! Ent paraku on igas miljonimängus omad reeglid! Tallinna linnavalitsuse korraldusega võivad seal osalemiseks kandideerida esmajärjekorras linna sundüürnikud, noored pered või üksikvanemad, kes kasvatavad alla 16-aastast last. Just sundüürnike ja noorte perede aitamises peitubki linnavõimu Saviliiva poliitika idee. Tähelepanuväärne on aga see, et keegi ei kontrolli osalejate tausta. Ehk kas tegemist on tõepoolest hädasolija või spekulandiga, kel firmade või elukaaslaste ja vanaemade vahendusel hallata juba terve kinnisvaraimpeerium. Avalik loosimine Tallinna elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg sõnab, et kuna taotlejate varanduslikku seisu pole võimalik kontrollida, otsustati 214 õnnelikku koduomanikku välja valida loosiga. Kellest tulevased miljonärid saavad, selgub 20. novembri paiku. Loosimine on avalik. Ent tegelikult käivitus õnnemäng juba augustis, mil elamumajandusamet hakkas vastu võtma kandidaatide taotlusi. Kell löödi kinni 31. augustil. Selleks ajaks olid 214 kodule taotlused esitanud 967 inimest. Neist teise vooru pääses 916–701 noort peret ja 215 sundüürnikku. Et teisest voorust edasi, lõplikult loosirattale pääseda, ei piisa aga ainult paberimäärimisest. Selleks peab iga kandidaat esitama Merko Ehitusele uue taotluse, kus näitab konkreetselt ära, millist tüüpi maja või korterit ihaldab. Maju on seitset ja kortereid üheksat tüüpi. Ihaldada võib vaid ühte. Valik toimub pimesi, sest kandidaat ei tea, millisel aadressil ta elama hakkab. Seega pole välistatud, et suurem osa rahvast jookseb tormi ühele ja samale pinnale, mõnele laekub aga hoopis vähe soove. Ehitatakse näiteks üht tüüpi kortereid üheksa ja taotlusi neile esitatakse samuti üheksa, siis loosi ei tõmmatagi ja kodu saavad kõik tahtjad. On aga avaldusi koguni vähem, võib Merko korteri turuhinnaga ise maha müüa. Kuid seegi pole veel kõik! Õnnerattale pääsemiseks peavad kandideerijad tasuma Merko Ehituse arvele tagatisrahaks 15 protsenti ihaldusväärse maja või korteri hinnast. Näiteks 71,3-ruutmeetrise korteri eest 198 000 krooni. Juhul kui taotleja loosirattal kaotab, maksab Merko raha tagasi intressiga 2,75 protsenti aastas – aja eest, mil summa firma käsutuses oli. Täna tasunud osalejatele tagastatakse raha hiljemalt detsembri keskpaigaks. Loosiratta kolmanda vooru kell kukub esmaspäeval. Eilse seisuga olid 916st miljonimängu teise vooru kvalifitseerunud inimesest Merko Ehitusele teinud avalduse ja maksnud tagatisraha ligi 300. Samas usub ehitusfirma, et viimasel minutil lisandub tagatisraha tasunuid oluliselt. Mitmed «agad» Kus peitub Saviliiva projekti odavuse võti? Nii soodsa miljonimängu juures peab ju keegi kaotama, aga kes? Kaotajaiks võib pidada näiteks neid, kes võtavad loosirattale pääsemiseks pangast tagatiseta laenu ega osutu võitjaks. Juhul kui selline sundüürnik saab Hansapangalt neljaks aastaks väikelaenu 150 000 krooni ja tahab summa kahe kuu pärast tagastada, maksab ta pangale peale ligi 3700 krooni.
> Loe edasi |
