Kinnisvara

Ligi kaheksa ja poole hektari suuruse Jaagupi kinnistu müügijutt on Häädemeeste vallas ringelnud kümmekond aastat, nüüd kavandab siseministeerium kinnistu võõrandamist avalikul enampakkumisel ja saadav tulu läheb riigieelarvesse.

Ligi kümme aastat kasutas hooneid Penu külla jääval 8,56 hektari suurusel kinnistul piirivalve. Kuigi rohelise võrkvärava taha trügijat pidurdab silt “Jaagupi piirivalvekordon” ning sissesõidumõtted tühistab sirelipõõsasse surutud “tellis” lisatahvliga “Välja arvatud EPV sõidukid”, haarab pilk tühermaad. Eesti Vabariigi piirivalve taandus Liivi lahe kaldapealselt 2003. aasta mais, kui valmis kordon Iklas.

VIIMASED KOMMENTAARID Rainer Kottel Kes selles tekkinud  olukorras ikka süüdi  on, Rohuneeme maantee  ääres oli enne vene  piirikate kordon,... Suvilakrunt avalikku kasutusse! Eestimaad ja tema  randa on piisavalt  erastatud, aitab küll  juba sellisest  ärist. mingi  sissetulek... Teised kommentaarid

Magus suutäis Pärnumaa kaunimas rannas Tallinna-Pärnu-Riia maantee ääres ootab, kuni 2007. aastal siseministeeriumi müügiobjektide nimekirja planeeritud Jaagupi kordoni kinnistu eest avalikul enampakkumisel suurim rahasumma välja hüütud.

Täppisteadlaste pärusmaa

Tõele au andes ei ole kohalikel Jaagupi piirivalvekordoni maa-alale asja olnud kolm aastakümmet, ajast, kui sinna kerkis Nõukogude Liidu kaitseministeeriumile allunud täppismasinaehituse instituudile kuulunud Vzmorje puhkebaas, mida maakeelsed igapäevases kõnepruugis kutsusid kosmonautide suvilaks.

Jaagupi külas kaunil Liivi lahe rannal on jalutanud küll esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova ja esimesena avakosmosesse väljunud Aleksei Leonov, kuid tavaliselt maandas seal tööpingeid avalikkusele nimetu seltskond.

Eesti taasiseseisvumise järel läks Vzmorje paarikümne hoonega esinduslik suvilakompleks riigile nagu teisedki sõjalised objektid.

“Minu süda on murtud,” ütleb Lepanina hotelli omanik Jaak Valge Pärnu Postimehele, kes oli Vzmorje puhkebaasi juhataja. “Riik võttis selle omaaegse ENSV ühe ilusaima puhkebaasi üle nii, et kõik oli seal alles, alates noast ja kahvlist kuni kristallpitsideni, nüüd pole müüa enamat kui tükk maad vundamentidega, muud seal ju ei ole.”

Häädemeeste vallavanemal jooksis suu turismi- ja puhkemajanduse arendamise magusatele võimalustele mõeldes vett, aga maa vormistati ja on siiani riigikaitseline. Omaaegsete talude omanikud, maareformi õigustatud subjektid leppisid hüvitisega selle eest, et neile ei tagastata niisuguse sihtotstarbega maast ruutmeetritki.

“Kaks korda oleme taotlenud kinnistut valla munitsipaalomandisse, aga et Jaagupi kordon jääb siseministeeriumi haldusalasse, peaksime toimingu algatama riigikogu majanduskomisjoni kaudu,” räägib Häädemeeste vallavanem Urmas Aava. “Senini on meile ära öeldud, põhjendust pole antud.”

Aava on nõutu: aastast 1996 on ta oma sõnul vestelnud kolme asjaomase ministriga, kõik on munitsipaliseerimissoovi kuuldes mõistvalt kaasa noogutanud, nende hulgas toonane rahandusminister Siim Kallas.

“Kümme aastat on läinud,” ohkab Aava ja avab töölaual puhkekompleksiga seotud kirjavahetuse kaustu. “Need on mul aktiivses pakis olnud.”

Piirkonnas puhkemajanduse suurettevõtja Valge möönab, et ei ole vahet, kas kinnistu ostetakse arenduseks või äri tegemiseks, sest kõrval on avalik Kabli rand ja riigimetsa majandamise keskuse hallatav puhkeala.

Valge ei jaga soovitusi, mida Jaagupi kinnistuga ette võtta tuleks, ja kinnitab, et ta ei karda konkurentsi oma hotellile.

Löök lasterikastele

Kosmonautide suvila hiilgusest on jäämas vaid ettekujutus, peamaja hävis kahjutules ja hooned kannavad mahajäetuse märki. Aga tüki kaupa ei saa kinnistut jagada, sest siin toimivad terviklahendusena kanalisatsioon, elektrivarustus ja liiklus.

“Mereäärne koht, kinnisvarahaid ajavad taga,” arvab Aava põhjuseks, miks vallavolikogu kaks taotlust on siseministeeriumist bumerangina tagasi tulnud.

Vastused riigivara munitsipaalomandisse taotlemise kohta kinnitavad nagu ühest suust, et “siseministeeriumi valitsemisala teenistuslikult mittevajalik vara võõrandatakse teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks, vastava vajaduse puudumisel avalikul enampakkumisel või kohalikule omavalitsusele selle funktsioonide täitmiseks”.

Jaagupi kordoni kinnistut ei ole vaja teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks, see kuulub võõrandamisele avalikul enampakkumisel ja riigivara munitsipaalomandisse võõrandamist ei algatata.

Riigivaraseadus ei näe ette võimalust võõrandada kinnisvara mittetulundusühingutele, nii saab vastu näppe ka MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, mis esindab 1500 keskmiselt viielapselist peret.

“Oleme taotlenud Jaagupi kordonit lastelaagrite kohaks, praegu on nii, et aprilli alguseks on laagrites kõik kohad juba broneeritud,” sõnab liidu president, Häädemeeste keskkooli õpetaja Kalmer Hütt. “Eesti on suurperede konföderatsiooni liige, nii et rahvusvaheliste lastelaagrite korraldamiseks oleks koht ideaalne: palliplatsid, liivarand ”

Hütt kostab, et sada protsenti ei ole lasterikaste perede liidu taotlusjutu peale “ei” öelnud rahandus- ja sotsiaalminister ning peaministri asemel kohtumistele saadetud nõunikudki.

Vähk on aga sedapuhku peidetud lühendi MTÜ alla ja rahataotlused hoonete kohandamiseks investeerimisfondide kaudu jäävad helesiniseks unistuseks, kuni perede liit pole nende omanikuks vormistatud.

“Vastu tulles teie soovile, oleme nõus andma kasutusse kordoni kinnistu laagrite korraldamiseks kuni selle võõrandamiseni,” seisab viimases, 7. juuli kuupäevaga siseministeeriumi plangil vastuses. “Kokkuleppel piirivalveametiga on võimalus kasutada täiendavalt ka ürituste korraldamiseks Pärnu maakonnas Varbla vallas Matsi külas asuvat Pärlselja laagrit.”

Huvide põrkekoht

Häädemeeste vallavanem Aava kinnitab, et valla huvi on ala säilitamine tervikuna avalikult kasutatava puhke- ja turismikompleksina. Niigi napib veerandsaja kilomeetri ulatuses Liivi lahe rannikut ääristavas vallas maad, mis ei ole eravalduses.

“Valla üldplaneeringu järgi on see üldotstarbeline puhkemaa, mis aastast 1993 on sihtotstarbelt riigikaitseline maa,” mainib Aava. “Sellel alal on detailplaneeringu kohustus, aga meilt on juba küsitud, kas detailplaneeringuta kuidagi ei saa,” on Aava võimaliku investori tulevikumõtete suhtes kõrge turismiväärtusega piirkonnas skeptiline.

“Kinnisvara arendamisel on piirkonnas ainult suvilakruntide rajamise väärtus,” väidab ta.

Kaardimajakesena on kokku vajunud omaaegne soov kasutada Euroopa Liidu Phare programmi rahatuge ja rajada ühine puhke- ja turismivajaduste tarvis piirkonda siduv tervik Jaagupi sadama ja Vzmorje põhjal ning luua nii ettevõtluse lisaväärtus. Tänavu augustis külastas Jaagupi sadamat esimene jahtlaev Allegro, see on sündmus, mis ei lähe mitte ainult valla, vaid ka maakonna merenduse ajalukku.

Juba 2003. aasta mais, vahetult piirivalvurite ümberkolimise järel pöördus vald siseministeeriumi poole sooviga rajada Jaagupi kordoni alale jahisadam ja puhkekeskus.

“Jaagupi kordon on planeeritud 2007. aasta müügiobjektide nimekirja. Võõrandamise protsessiga alustame selle aasta lõpus ja eeldatav müügilepingu sõlmimise aeg on järgmise aasta algus,” kinnitab siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kaja Kukk Pärnu Postimehele läkitatud e-kirjas.

Riigieelarvesse loodetava tulu prognoosimist 8,56 hektari suuruse hoonestatud kinnistu eest peab vastaja spekulatsiooniks ja seega momendil mittekohaseks vastata.

Kinnisvaraarendamise hinnapakkumistes orienteerujad hindavad kõnealuse rannaala ruutmeetri maksumuseks 300 krooni ringis, aga kujunev maksumus oleneb alghinnast.

Häädemeeste vallavanem ei pea omavalitsuse osalemist avalikul enampakkumisel võimalikuks.