Näiteks tuleks enne akvaariumi rajamist hinnata, kas tingimused kodus on akvaariumile soodsad, lausus Lõunakeskuse Betta zookaupluse müüja Katrin Läänsalu. Ei tohi üle sööta Ideaalselt sobib akvaarium toa kõige pimedamasse nurka, sest sellele piisab kunstvalgustusest. «Liigvalgustus tekitab vetikakasvu – klaas ja kivid lähevad ruttu roheliseks,» märkis Läänsalu. Tulevased kalad soovitab Läänsalu endale välja valida silmadega – koduses akvaariumis võiks elada ikka see, kes meeldib. Edasi nõustavad juba müüjad, millised kalad omavahel kokku elama sobivad ja milliseid elutingimusi nad vajavad. «Näiteks on kalu, kes elavad suurepäraselt ka ilma mingi lisaaparatuurita toasoojas vees: gupid, mõõksabad, neoonid, mullid ja platid,» loetles zookaupluse müüja. Suuremate ja nõudlikumate kalade puhul on akvaariumi lahutamatud osad filter ja soojendaja. «Ilma valgustuseta pole aga mõeldav ükski akvaarium,» lausus Läänsalu. Müüakse lampe, mis on mõeldudki akvaariumile, kuid pisema akvaariumi puhul piisab, kui selle kohale kinnitada mis tahes valgusti. Kivid, mis akvaariumisse pannakse, peavad olema termiliselt töödeldud. Läänsalu sõnul saab kauplustest osta akvaariumivalmis kive, kui aga kive ise loodusest korjatakse, tuleb need enne läbi keeta. «Akvaariumisse ei tohi valida vees murenevaid kive,» hoiatab Läänemets. «Pigem võiks neid korjata veekogu äärest, selliseid, mille vesi on juba siledaks uhtnud.»
Eesti maaülikooli doktorant Priit Päkk ütleb akvaariumipidamise kuldreegli: kalad on ilusad ja terved siis, kui neid ei söödeta üle – siis on ka akvaariumi vesi puhas. «Puhtas vees on vähem ainevahetuse jääke ja see võimaldab kaladel püsida ilusate ja tervetena.» Enne kalade kojutoomist võiks uurida ka nende iseloomu ja vastavalt sellele akvaariumi dekoreerida, selleks müüakse poes urukesi või taustafooniks kleeppaberit. Taimedeks soovitab Läänsalu elustaimi. «Need aitavad vee loomulikul keskkonnal paremini taastuda,» selgitab ta. Saavad üksi hakkama Akvaariumi tuleks hooldada vähemalt paari nädala tagant, siis peaks vahetama kuni viiendiku veest. Sifoon aitab põhja kogunenud sodi ilma kogu vett vahetamata kätte saada. Toitu tahavad kalad paar korda päevas. «Õigesti toidetakse kalu siis, kui paari minuti jooksul saab kogu toit söödud ning sellest saavad lõuaotsatäie kõik ühe akvaariumi asukad,» õpetas Priit Päkk. Lühiajalise puhkuse ajal ei pea kalakeste pärast muretsema – Priit Päkk soovitab jätta kalad pigem omaette kui lasta võõral neid sööta. «Võõrad kipuvad kalu üle toitma. Kuni 20 päeva saavad kalad omapäi hakkama – kui neil kõht tühjaks läheb, puhastavad nad ise akvaariumi. Põhja langenud toidust ja vetikatest jagub neile tavaliselt paariks nädalaks,» sõnas ta. Päkk soovitabki teha kaladele kord nädalas näljapäev, see puhastab seedetrakti. Ja kindel on see, et pärast toiduta päeva tervitavad kalad omanikku rõõmsa ootusega. Kas teate? Kirjandust algajale: • P. Päkk, «Akvaariumiteaduse käsiraamat» • D. Mills, D. Lambert, «Akvaariumikalade piibel» • 101 nõuannet. D. Mills, «Akvaariumikalad»
|
