|
«Seni vaid
üksielavate vanurite puhul rakendatud häirenupusüsteemi
vajavad ka liikumispuuetega inimesed, kes abitusse olukorda võivad
sattuda,» märkis Tallinna abilinnapea Merike Martinson
Raepressi vahendusel. «Sügisel käivitab linn süsteemi
laienduse ning siis on võimalik võrgustikku lülitada
ka üksi elavad puuetega inimesed.»
Eesti liikumispuuetega
inimeste liit korraldab infopäeva, kus teenust tutvustavad
Tallinna hoolekande keskus ja Päästeameti häirekeskus,
ning selgitab välja esmased abivajajad.
Sotsiaalvalve teenus
rakendus Tallinnas mullu tänu sihtasutusele Johanniitide Abi
Eestis, kes annetas Tallinnale vastava tehnika ning tagas väljaõppe
aparatuuri paigaldamiseks, kokku miljoni krooni ulatuses. Soomes on
süsteem toiminud juba 10 aastat ning sellesse on ühendatud
rohkem kui 100 000 eakat.
Mobiilse häirenupu
omaja saab abi olukordades, kus ta ei saa ise liikuda ja abistajatele
ust avada. Tänu korteris paiknevatele valveseadmetele saab
abivajaja häirenupu kaudu ööpäev läbi
sõnalise kontakti Tallinna abitelefoniga 1345, kelle töötaja
edastab teate vastavalt kellaajale ja vajadusele kas linnaosa
sotsiaalhoolekande osakonnale, sotsiaalvalve teenuse osutajale või
häirekeskusele, kiirabile, päästeametile.
Teenus on tasuta,
häirenupuga abi kutsumine maksab kohaliku kõne hinna.
Häirenupud on nüüdseks paigaldatud Mustamäele,
Lasnamäele, Nõmmele ja Põhja-Tallinnasse, kokku on
süsteemi lülitatud 70 vanurit.
Aasta lõpuks
kavandatakse Tallinnasse 200 toimivat häirenuppu ning
linnaeelarves on selleks eraldatud 1,1 miljonit krooni.
Martinsoni sõnul
läheb häirenuputeenus kuus inimese kohta maksma umbes 2000
krooni. «Võrreldes hooldekodu kohamaksumusega on see
tunduvalt kasulikum, pealgi saab inimene elada omas kodus,»
ütles abilinnapea.
Toimetas Urmas Seaver, Postimees.ee |
