Küsimus
02.02.2007 00:01
Riina Luik, toimetaja
Kuidas saavad ilmastikunähtused endale nime ja kust tuli viimase, Euroopat räsinud suurtormi venepärane nimi Kirill?
|
| |
|
 |
Riina Luik |
|
|
Alates 1954. aastast annab Euroopa kõrg- ja madalrõhkkondadele ning tormidele nimed Berliini Vabaülikooli (Freie Universitåt Berlin) alla kuuluv ilmainstituut. Kuna nimepanekut ei piira ükski patent, ei ole siin ka mingeid piiranguid.
Maksuliseks muutus nimepanek 2002. aastal ning sellest ajast on endanimelise madal- või kõrgrõhkkonnad ja tormid saanud nime selle eest maksnud inimese soovi kohaselt.
Madalrõhkkond maksab 199 eurot (~3104 krooni) ja kõrgrõhkkond 299 eurot (~4664 krooni). Kõrgrõhkkond maksab rohkem seepärast, et neid tuleb aasta jooksul ette vähem – 50 ringis –, madalrõhkkondi on seevastu kolm korda rohkem.
Hiljuti Euroopas möllanud kümnendi suurim torm Kirill sai nime Nadja, Rumen ja Boris Genovi soovil, kes otsustasid sellise kingitusega tähistada isa 65. sünnipäeva.
Ülikooli koduleheküljel www.met.fu-berlin.de on nimekiri kuupäevadest, mille ilmaolud veel oma nime ja selle eest mõistagi tasumist ootavad. Nimepanekul kehtivad ka mõned reeglid: tegu ei tohi olla topeltnimega või nimega, millel on keeruline kirjapilt, ilmastikunähtustele ei panda ka perekonnanime ega firma nime.
Üldjuhul pannakse kõrgrõhkkondadele naisenimed ja madalrõhkkondadele mehenimed. Kes aga soovib oma või mõne lähedase nime ilmastikunähtuse juures kuulda või näha, peab nobe olema, sest nagu koduleheküljelt selgub, pole vabade kuupäevadega just priisata.
|
|
|
|
|
kõik galeriid
