Tervis
 |
Kuidas ravida joomatõvega meest või naist (7)
03.02.2007 09:05
Grete Naaber, Pärnu Postimees
Paljude perekondade häda ja õnnetus peitub pereisa
või -ema alkoholilembuses. Mõni tunnistab oma haigust, teine üldse mitte. Kuidas
ravida? |
| |
|
|
SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja psühhiaater Ants Puusild.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
|
|
Pärnu Postimehele vastas SA Pärnu Haigla
psühhiaatriakliiniku juhataja psühhiaater Ants Puusild.
Kui peres on
alkoholiprobleemiga inimene, on see pere jaoks tõsine probleem. Ravi Eesti
riigis käib nii, et inimesega, kes abi vajab, sõlmitakse ravikokkulepe.
Alkoholisõltlane pöördub arsti poole ja nõustub pakutud ravi vastu võtma. Määrav
on vabatahtlikkuse ja kokkuleppe printsiip, milleta ravida ei saa.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | sama
Palun vaata kas oled üldiselt nõus?
http://www.ave. ee/laps
dr.MacAivar
meenutab luuleridu
"Rahvas näeb, et viina viga-
arstib haiget pudeliga."
|
|
Kui sõltlane keeldub arsti poole pöördumast, kas sundravile
saata ei saa?
Sundravi on olemas, aga sellist alkoholismi
sundravisüsteemi, nagu oli nõukogude ajal, ei eksisteeri. Sundravi rakendatakse,
kui sõltlane paneb haiguse tõttu ohtu enda või ümbritsevate julgeoleku. Kui
ilmneb ohtlikkuse moment, peab pereliige pöörduma politsei poole. Politseil on
õigus algatada kriminaalasi ja määrata probleemsele isikule kohtupsühhiaatria
ekspertiis, mille käigus saab uurija küsida, millist ravi inimene vajab. Edasine
sundravile määramine on kohtu pädevuses.
Seega on politseil õigus
ohtliku teo puhul kriminaalasi algatada, sealhulgas ekspertiis määrata.
Olete suurte kogemustega psühhiaater ja teate, et politseiniku
käik perre võib asja veel hullemaks teha. Kas on teisigi võimalusi?
Pere kaitsmine vägivalla eest, ohu vältimine on siiski esmalt
politsei kätes. Haigus ja ravi on arstide kätes. Kuid parem võimalus on saada
sõltlasega kokkulepe politsei abita.
Politsei mittekutsumine säästab
eksinut hingetraumast – minu oma pere kutsus mulle politsei! Aga inimese peaks
niikaugele saama, et ta tunnistaks oma probleemi. Lähedastele saab abiks olla
piirkonna sotsiaaltöötaja, kes külastab kodu ja hindab olukorda, vestleb
pereliikmetega ja püüab selgitada, kuidas pere kannatab. Perearstil on õigus
visiit teha ja olukorda hinnata, sõltlasega vestelda ja hiljem psühhiaatriga nõu
pidada.
Kui inimene nõustub ravile tulema, on see nii temale endale kui
lähedastele alati valutum lahend.
Millal peaks hakkama hirmu
tundma, et äkki saab mu lähedasest joodik? Kui ohtlik on iga lõunasöögi juurde
veini tellida või rahustada end õhtuti napsi konjakiga?
Joodik
on inimest solvav väljend, pean õigeks seda sõna mitte kasutada. Inimesed on
erinevad ja arusaamadki oma probleemidest on erinevad. Mõni saab aru, kui on
alkoholiga liiale läinud. Aga on üksikuid, kes ei saa sellest kunagi aru. Kui
tarvitatud alkoholi koguseid ja alkoholismi kokku panema hakata, ei ole need
seosed ühesed. Alkoholism on raske sõltuvus alkoholist, aga alkoholi tarbimine
on meie kultuuris lubatud ja levinud.
Kes satub sõltuvusse ja kes mitte,
see on ka geneetiliselt määratud. Mõni on kõva viinamees, aga pole alkohoolik,
sest ta pole viinast sõltuv. Kui inimene ütleb, et joob siis, kui tahab, suudab
ta ilmselt alkoholist üle olla ja mitte juua.
Kui palju on neid,
kes alkoholismiravile tulevad?
Aastas pöördutakse
alkoholiprobleemidega Pärnu haigla psühhiaatriakliinikus psühhiaatri poole umbes
900 korral, neist naisi on ligi 200. Umbes 200 inimest viibib aastas
alkoholisõltuvuse probleemi tõttu haiglaravil. Aga Pärnus on veel
erapsühhiaatrid, kelle poole sõltuvusprobleemidega pöördutakse.
Ambulatoorsetest pöördumistest psühhiaatri poole on vähemalt viiendik
alkoholiga seotud. Naiste ja meeste alkoholism on üpris erinevad haigused.
Naistel tekib see kergemini ja areneb kiiremini. Naiste ja meeste emotsionaalsus
on erinev. Kui naised tunnevad alkoholist mõnu, sirutavad nad käe pokaali järele
kergemini, ka alkoholismi väljakujunemine on neil kiirem.
Mehed ei
armasta oma probleemist palju rääkida, see oleks nagu nõrkuse väljendus. Naised
toovad oma probleemi paremini välja.
Miks nad vastuvõtule
purjuspäi tulevad?
Neil on halb. Reeglina me purjus inimesi ei
aita, sest kainenemise koht on kainestusmaja, aga on erandeid. Kui on pohmelus,
ilmnevad võõrutusnähud, saame aidata süstide, tilkinfusiooni, suukaudsete
ravimite või nõustava vestlusega, et patsiendil poleks vaja uut alkoholikogust
tarbida.
Kui suur mõte on vanarahva tarkusel, et pohmakaga võta
kurgisoolvett?
Selles on mingi kogemuslik mõte sees. Pärast
alkoholi tarbimist nõuab organism vedelikku, samal ajal sobib väga happeline
keskkond. Kui näiteks nädalavahetusel on pidu peetud, võiks esmaspäevases menüüs
olla hapukapsasupp – see täidaks nii mõnegi ravinõude.
Huvitav
tähelepanek: mõne eesti mehe välismaal tööl käimise ainsaks mõtteks on kodus
puhkusel olles iga päev juua, end mäluauku juua, nii et kodus oldud ajal ka veel
hästi paha oleks olla.
Minu soov on, et iga alkoholiga hädasolija
pöörduks abi järele. Ta saab kinnituse, et teda võib aidata. Arvan, et suudame
seda teha
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Reuters / Scanpix |
SAS avab akna Hiinasse
Scandinavian Airlines Systems´i (SAS) uue Hiina- strateegia
kohaselt saab Pekingist SAS-i tähtsaim ühenduspunkt Skandinaavia ja Hiina
vahel.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
