|
Ehitusbuum on toonud meie sekka sadu inimesi, kes ei tea ahju- ja
kaminakütmisest suurt midagi. Nii korstnapühkija kui tuletõrjuja tööd tegev Eigo
Lepp tõdeb oma kahes ametis nähtu põhjal, et kütmisel tehakse üha rohkem vigu,
kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Cori
Corilus news
b.
ei pasundagi, lihtsalt mainisin, kuna artiklis oli räägitud 60ndate majadest.
|
|
Lepp on tihti näinud, kuidas noored saavad päranduseks 1960. aastatel
ehitatud maja ja hakkavad õhinaga selles euroremonti tegema. Tulemus on esialgu
ilus, aga tõesti vaid esialgu. Pahatihti ümbritsetakse korsten kipsplaadiga ja
värvitakse moodsates toonides üle, aga korstnapühkija ei saa tulevikus enam
korstnajala juurde muudmoodi kui plaati lõhkudes.
«Kui
tekib küsimusi, ärge häbenege, tulge ja küsige meie käest,»
julgustas Lepp.
Tark kütja paneb ahju vaid kuivi puid. See tähendab, et praegu ostetud puid
võiks kütma hakata alles tuleval sügisel, sest õiged küttepuud peavad riidas
kuivama vähemalt poolteist aastat.
Mõnes lehekuulutuses pakutakse müüa kuivi puid, aga praktikas kipub olukord
olema selline, et sügise hakul müüakse kuivade puude pähe poole aasta eest maha
võetud puid.
Miks küttepuu kuivus on nii tähtis? Esiteks annavad märjad puud kuivadega
võrreldes hoopis vähem sooja. Samuti tekitavad need pigi, mis võib isegi läbi
korstnakivide imbuda. «Teed
toas remondi ja aasta või kahe pärast rikub pigi kogu vaeva,»
tõi Lepp näite. «Isegi
alt tahmaluukidest võib pigi välja jooksma hakata.»
Lõplikult tuleb unustada seegi, et ahju kõlbab visata igasuguseid plast- ja
kilepakendeid või näiteks tapeedijääke. Vaid tavalist paberit võib
tulehakatuseks kasutada. Kindlasti ei tasu korstna hoidmise nimel tulle visata
läikivaid reklaamlehti. Suitsupakk tuleb enne tulle lennutamist kilest ja
tinapaberist vabastada.
Algaja ahjukütja tüüpilise veana nimetab korstnapühkija Lepp sedagi, et ahi
laotakse kurguni täis. Tegelikult peab puude ning ahjuukse ja seina vahele
õhuruumi jääma.
Tuletõrjujana hoiatab ta aga siibri sulgemisega kiirustamise eest. Mingu
parem pisut enam toasooja korstnasse, kui et lõpeks inimelu. Siibri võib kinni
panna, kui sütel pole näha enam siniseid leeke.
Kindlasti soovitab Lepp inimestel koju muretseda suitsuandurid, mis poes
maksavad saja krooni ringis ja on lihtsalt paigaldatavad.
Korstnapühkija igapäevatöö suurima takistusena toob Lepp välja, et uutel
majadel ja hiljuti uuenduse läbi teinud katustel pole ei katuseluuke, redeleid
ega jalatseid, mille abil korstnale ligi pääseks.
Näiteks ühistu paneb raha kokku, katus vahetatakse ära, aga redelid
unustatakse ja edaspidi peab korstnate puhastamiseks alati tõstuki tellima.
Isegi kui leidagi mõni redel ja see katusele upitada, võib sellega katuse
rikkuda, sest tihti pannakse katusele õrn plekk, mille redel ära kriibib või
raske mees lömmi astub.
Hull on olukord sellisteski kahekorruselistes majades, kus näiteks esimesel
korrusel kütab memm ahju, aga teisele on kolinud noor pere, kes ahju ei küta.
«Kui
üleval üldse ei köeta, ei jõua alumine naaber kogu korstnat soojaks kütta ja
algab pigitamise protsess,»
selgitas Lepp. |
