|
Paljud autoomanikud vandusid äsjastel krõbekülmadel hommikutel tulist kurja,
sest sõiduvahend ei tahtnud käivituda. Sohvrite mure olnuks olemata, kui nende
masin oleks varustatud auto eelsoojendiga, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ints
webasto on super asi ikka küll- talvel soojaks, suvel jahedaks:) väga rahul! aga kahjuks pulti ei ol...
Lembu
Kasutan oma diiselliikuril isepaigadatud defa keedupulka.Ja peab tunnistama, et käivitusega pole min...
|
|
«Hea autoperemehe hädatarvilik ost, eriti meie kliimas,» tõdes sellega seoses
Aivar Annusveer, autode varuosi ja lisaseadmeid müüva Autoeksperdi Pärnu poe
juhataja.
Eelsoojendi kasust kõneldes tõdes Annusveer, et vastavad seadmed säästavad
nii akut kui vähendavad bensiinikulu: külm mootor on küttele ablas.
Ent mis kõige olulisem: eelsoojendamine säästab mootorit. Selle, et talvine
külmkäivitus on sõna otseses mõttes mootori aeglane tapmine, on teadlased
ammuilma kindlaks teinud.
Juhataja väitel ei olevat uuemate masinate omanikel auto eelsoojendusega
probleeme. Eelsoojendus on kas juba tehases sõidukile paigaldatud või see
monteeritakse autole ostja soovil enne müügitehingu sõlmimist.
Autole takkajärele paigaldatava eelsoojendaja hinnast rääkides märkis
Annusveer, et kõige tagasihoidlikuma, ent hästi toimiva eelsoojendi saab soovija
oma sõidukile juba paari tuhande eest. Sellestki rahast moodustab kõva
kolmandiku tööraha, mis kulub seadme paigaldamisele.
Annusveeri selgituse kohaselt jagunevad eelsoojendid laias laastus kaheks.
Ühed, mis töötavad vooluvõrgust saadava energiaga, ja teised, mis võtavad
töötamise väge auto enda akult.
«Mõnusam on muidugi aku pealt, aga see on kallim,» tõdes juhataja. «Ja paraku
meie ühiskond on, nagu ta on, kaabel kipub tihti «ära jalutama».»
Eelsoojendajaid eristab seegi, et nendega annab eelsoojendada kas mootorit
üksi – element soojendab kas jahutusvedelikku või õli – või ka salongi.
Ja muidugi on eelsoojendajate erinevuseks automaatika: kas ühendab omanik
soojenduselemendi ise talle õigena näival hetkel vooluvõrku või teeb seda soovi
kohaselt seadistatud taimer.
«Kõige rohkem müümegi soojenduselementi ja juhtmekomplekti selle juurde,
kokku umbes poolteist tuhat krooni pluss pealepanek,» märkis Annusveer.
«Järgmine valik on soojenduselement, juhtmekomplekt, puhur ja puhuriühendus,
see on poolteise tuhande krooni võrra kallim. Harva läheb kaubaks üle 5000
krooni maksev täismäng, kus on juhe seinas ja aku laetud ning mis lülitub
automaatselt temperatuuri järgi tööle,» märkis juhataja.
Kõneldes kõige lihtsamast, kuid sellele vaatamata tõhusast eelsoojendajast,
mis koosneb vaid soojenduselemendist ja juhtmekomplektist, tõdes Annusveer, et
koduhoovis pole selle kasutamisega probleemi: seda annab kas või läbi paokil
akna veetud juhtmega vooluvõrku ühendada. Liiatigi vöib nimetatud komplekti
paigaldada peaaegu igale sõiduautole, sõltumata selle margist või
vanusest. |
