| Tegelikult pole Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann oma firmas suurimat tasu saav mees, sest nõukogu otsustas säilitada finantsdirektor Stephen Archeri senise 170 000 krooni suuruse kuupalga. Ka turundusdirektor Rene Varekile jättis nõukogu endise 156 000 krooni suuruse kuupalga, uue juhatuse liikme Indrek Orava töötasuks määrati 100 000 krooni kuus.Reisijateveoga tegeleva Elektriraudtee juhtide panust hindab riik seevastu neli korda väiksemaks. Ettevõtte esindaja Kuldar Väärsi sõnul teenib juhatuse esimees Margus Mals 40 000 ja juhatuse liige Kaida Kauler 36 000 krooni suurust kuupalka. Karm konkurents Ehkki riigifirmade juhtide kõrged palgad satuvad aeg-ajalt avalikkuse rünnakute alla, pidi Eesti Raudtee nõukogu tõdema, et tippjuhtide leidmisel valitseb karm palgakonkurents. Seadusega pole riigi osalusega ettevõtetes palgamäärasid seni paika pandud ja nii toimivad need samadel põhimõtetel eraettevõtetega. Juhi palga määrab n-ö pakkumise ja nõudmise vahekord. Enne Eesti Raudtee taasriigistamist hoidis enimtasustatud riigifirma juhi kohta Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Mullu novembris kinnitas Eesti Energia nõukogu Urmas Sõõrumaa juhtimisel tema palgaks 140 000 krooni. Saja tuhande kroonist kuupalka saab ka Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand, ülejäänud riigifirmade tüüri juures seisjad peavad leppima viiekohaliste summaga. Pärast Mati Jostovi hukkumist Eesti Põlevkivi juhatuse esimeheks saanud Lembit Kaljuvee on oma sõnul viimased 27 aastat teeninud rohkem, kui kulutanud. «Iseseisvusaja algul Kunda Nordic Cementis töötades teenisin 12 000 krooni kuus, samas sai enamik firmajuhte 2000–4000 krooni,» meenutas Kaljuvee. Praegu saab Kaljuvee 85 000-kroonist kuupalka. «Tegelikult küsisin väiksemat summat,» selgitas ta. «Aga nõukogu pressis peale. Tegemist ja muret on selles ametis ka tõesti palju.» Eesti õhuvärava Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles, et kuigi lennujaama juhtide palgad jäävad raudteelaste sissetulekutele umbes 100 000 krooni võrra alla, ei tunne ta end veel «teise Eestisse» kuuluvana. Ka väga suuri summasid ohjava Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikmete palgad on Eesti Raudtee omadest suurusjärgu võrra väiksemad. Juhatuse esimees saab kuus 65 000, juhatuse liige 60 000 krooni. Kindel astmepalk Erinevalt riigi osalusega firmadest kehtib riigiasutustes ettekirjutatud astmepalgasüsteem ja suurte ametite juhtide sissetulekud jäävad eraettevõtete omadele tublisti alla. Nii pakub juhti otsiv põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) konkursi tingimustes uuele peadirektorile «vaid» 35 000-kroonist palka. Omavalitsusjuhtide palgad kinnitab volikogu ja enamasti jäävad need alla 30 000 krooni. Vaid Pärnu linnapea Mart Viisitamm, Tartu linnapea Laine Jänes ja Tallinna linnapea Jüri Ratas teenivad enam. Küll lisanduvad omavalitsusjuhtidel, nagu ka riigikogu liikmetel, palgale esindustasud ning hüvitised. Need muudavad tippametnike täpse ülalpidamiskulu maksumaksjale raskesti jälgitavaks. |