Eesti loodab võtta Jaapani turult matti turismi abil
04.02.2007 10:34
Kaire Uusen, PM online
Kuigi Jaapan on Eestist kaugel ja sealne ärikultuur võõras, ahvatleb see maa meie ärimehi sellele vaatamata. Isegi kui Jaapan ei taha uustulnukaid oma turule lasta, läheb nutikas eestlane siiski, kas või selleks, et jaapanlasi turistidena Eestisse meelitada. |
| |
|
 |
Foto: Reuters/Scanpix |
|
|
Kes poleks lähemal või kaugemal reisides näinud sadade kaupa jaapani turiste, kes, fotoaparaadid näo ees, uudistavad ühesuguse huviga nii loodust, maju kui ka kohalikke elanikke.
Et rikkast riigist pärit turistid kulutavad reisidel palju, keskenduvad paljud Euroopa riigid jaapani turistide meelitamisele. Sama eesmärgi on seadnud ka Eesti. Ehkki mõned Eesti firmad on sõlminud Jaapaniga ärisidemeid ning pakuvad sinna oma toodangutki, näiteks palkmaju, on enamikule Eesti ettevõtjatele Jaapan endiselt võõras maa.
Palkmaju tootva ASi RPM juhatuse esimees Enno Kuldkepp ütles, et RPM jõudis Jaapani turule täiesti juhuslikult ning põhjusel, et oli olemas jaapani keelt oskav eesti mees – see on aga Eestis haruldane nähtus. Jaapani turgu tundvad ettevõtjad kinnitavad, et jaapani keeleta või usaldusväärse kontaktisikuta on raske sinna jõuda.
Sestap võisid paljud ettevõtjad rõõmustada, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) möödunud suvel teatas, et loob esindused nii Ukrainasse, Hiinasse, USAsse kui ka Jaapanisse. Ehk teisisõnu riikidesse, mis Eesti ettevõtjaid kaugematest riikidest enam huvitavad.
Selleks et Jaapaniga äri ajada, ei pea tingimata sinna minema, vaid Eesti firmad saavad oma osa anda ka jaapani turistidele pakutavate hüvede loomisel. EASi turundus- ja kommunikatsioondirektor Erki Peegel ütles, et Jaapani suunal ongi praegu peamiseks tegevuseks Eesti kui turismisihtkoha turundus. Selleks allkirjastati juba 2005. aasta suvel koostöölepe EASi ja Jaapani ühe suurema turismifirma Japan Travel Bureau (JTB) vahel, mille alusel saab kasutada ühte töökohta JTB majas. Tema sõnul kasutab EAS seda võimalust juba 2006. aasta algusest – nii on Eesti esindajaks Tokyos Kosaku Yamaguchi, kes varem on konsulteerinud ka Eesti saatkonda Tokyos. «Turismivõimaluste tutvustamiseks on EAS viimastel aastatel Jaapanis osalenud kahel suurel turismimessil JATA ning teinud koostööd Scandinavian Tourist Boardi ja Finnairiga nii Eesti kui ka kogu piirkonna tutvustamisel,» rääkis Peegel.
Üks väheseid, kel on Jaapaniga ärikontakte, on Reisiekspert, mille juhatuse esimees Sven Lõokene kinnitas, et Jaapani ühiskond on väga kinnine ja suletud. «Eesti ettevõtjatel on Jaapanis äri teha väga raske, sest ka kõrgetel ametikohtadel isikud ei oska inglise keelt,» tutvustas Lõokene Eesti ärimehele võõrast keskkonda ja kultuuri, kus väljastpoolt tulijal on professionaalse abita raske hakkama saada ja vajalike isikuteni jõuda. «Mis turismi puudutab, siis huvi Eesti vastu on Jaapanis väga suur, aga sealt tulijate arv on siiski väga väike. Meie lootus on see, et korraliku turundus- ja müügitööga saab seda arvu korralikult suurendada,» märkis Lõokene eelmisel suvel. Peale turismi on EASile oluliseks tegevuseks Eesti kui logistika- ja distributsioonikeskuse võimaluste tutvustamine Jaapani autotööstusega seotud firmadele. Põhjus selleks on lihtne – Toyota ja Nissan kavatsevad lähiaastatel rajada Peterburi lähedale autotehaseid ning nad uurivad logistika- ja allhankevõimalusi. Eesti ettevõtjatele võivad need jaapanlaste plaanid avada päris mahukad ärivõimalused.
Majandusteadlane ja EASi nõukogu esimees Olev Raju ütles, et Jaapanisse esinduse loomise puhul ongi tähtis eelkõige see, et Eesti ärimehed saaksid kontakte. Jaapan on rikas ja suur turg, aga kultuuriliselt on see meile siiski võõras maa. Samuti kaitseb Jaapan ise peenelt ja kavalalt oma turgu ega taha võõraid sisse lubada. «Nii et püüame selle koha pealt ärimehi aidata,» tutvustas Raju. Tema hinnangul on kõige lihtsam alustada Jaapani suunal tegutsemist turismi kaudu. Millal esimesed Eesti ärimehed saavad öelda, et on Jaapani turul jala ukse vahele saanud, on Raju sõnul keeruline prognoosida.
«Kui äris minnakse tundmatutele turgudele, ei suuda ju kunagi prognoosida, kui kiiresti võivad asjad liikuda. Kuid et Läti ja Leedu turul on teada, kui palju on seal võimalik midagi saavutada, siis nüüd on aeg kaugemale minna, sest lapsekingadest on Eesti äriettevõtted välja kasvanud,» rõhutas Raju vajadust vaadata kaugemale.
Arvamus
Enno Kuldkepp
Palkmajade tootja ASi RPM juhatuse esimees
Jaapani turule pääs oli meil juhuslik – lihtsalt oli olemas eesti mees, kes valdas jaapani keelt ning otsis tootele tarnijat. Jaapani turul on raske asju ajada, kui ei saa suhelda jaapani keeles. Mis puutub jaapanlastesse, siis äriajamisel on nad ausad, kuid väga täpsed kokkulepetest kinnipidamisel. Võib ka öelda, et läbirääkimised jaapanlastega on rasked, kuid kindlasti on vajalik kõik kokkulepitu allkirjastada. Omapoolseid muudatusi ei tohi teha, kuigi see võib toodet oluliselt parandada. Ei saa olla vastutulelik, kui see väljub kokkulepitu raamidest. Äri alustamiseks tuleb teha proovitöö, kuid see ei tohi olla parem kui toode, mida tulevikus tootma hakatakse. Kui kõik raskused on läbirääkimistel ületatud, on hilisem asjaajamine tunduvalt lihtsam. Jaapanlastega äri ajades tasub arveldada eurodes. Jaapanlased austavad firma juhi sõna, kuid kui midagi ei tea, tuleks võtta aeg asja selgitamiseks ja hiljem vastata. Umbes ei tasu jaapanlastega äri ajades küll midagi pakkuda.
> Loe edasi |
kõik galeriid
