139 uuritavat, kelle hulka hulka kuulus Cornelli
ülikooli personal ja tudengid, arvasid, et teevad päevas umbes 15 otsustust
toiduainete kohta. Tegelikkuses tegid nad aga päevas keskmiselt 221 sellist
otsust, kuid suurem osa neist olid alateadlikud, kirjutab Softpedia.com. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aa
Mõttetu "artikkel". See oli lihtsalt leheruumi raiskamiseks. Sisu puudus.
to maretile (veel)
Huvitav, kes neid pooleldi näritud leivatükke tollal tänavale loopis? Kes siis nii jõukalt elas, kui...
|
|
«On ülimalt lihtne lasta end nende üle 200 toiduotsustuse tegemisel mõjutada väikestest asjadest nagu taldriku suurus, pakendi suurus, meid ümbritsevad inimesed – seda kõike selle pärast, et me ei ole nendest mõjudest teadlikud,» ütles Brian Wansink Cornelli ülikoolist. Wansink soovitab süüa väiksematest nõudest: katsealused sõid suurtest nõudest pea 60 protsenti rohkem. Samuti soovitab ta toitu enne söömist vaadata ehk siis pakendist välja võtta: kui katsealustele pakuti snäkke kausist, mitte otse pakendist, sõid nad 134 kalori võrra vähem. Abi on ka eelroogade vahelejätmisest. Laua kõige aeglasema sööja kõrval istumine on ka soovitatav: laske temal juhtida oma söömise kiirust, alustage söömist kõige viimasena ning pange kahvel lauale pärast iga suutäit. Ärge liialdage oma lemmiktoiduga. Keeruline ei tohiks olla ka kolmest ühe vahelejätmine, olgu selleks siis eelroog, jook või magustoit. Väga ahvatlevaid toitusid soovitatakse aga külmkapis hoida kõige taga fooliumisse mähituna. Ning seltskonnas tasub alati istuda bufeelauast või suupistekausist kaugemale.
Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |
