Toit

Söögikoha sisemust on tõesti kohendatud vaid kosmeetiliselt – üks saal näeb välja pea täiesti samasugune kui varem, teises, lounge’ilikumas osas on värske katteriide saanud diivanite asetus muutunud. Ja iseenesest pole restorani meeldivalt lakoonilisele väljanägemisele ette heita midagi, ent kui mingi koht saab uue nime, jätab kuidagi odava mulje leida sealt eelkäija-aegne interjöör.

VIIMASED KOMMENTAARID khmm mind väga huvitab,  millal inimesed  hakkavad aru saama, et  kui mõni koht nimetab  end restoraniks ja  s... kahe kaitseks nori rulle tehakse  kohapeal, mitte ei  võeta  külmast. kaardiga ei  saanud maksta siis,  kui koht veel ... Teised kommentaarid

Suitsetajaid ei taheta

Restorani sisenemise ajal pole leti taga kedagi, kuid ettekandja tuleb köögist juba hetke pärast. Teenindaja on viisakas ja reserveeritud, kuid sõbralik. Toidud ja joogid jõuavad lauda väga kiiresti. Kuid aeglus oleks olnud ka andestamatu, sest minu külaskäigu ajal oli Kahes teenindajaid pea sama palju kui kundesid.

Suitsuhaisu vihkajad võivad restorani julgelt sisse astuda, sest siin suitsetada ei tohi. Kohe mitte kuskil, pole imepisikestki tossutajate nurgakest. Paljudele see kindlasti meeldib, kuid suitsetajad pööravad uksel ümber ja otsivad teise koha.

Kahe menüü on rahvusvaheline, pakkudes kõige iseloomulikumaid toite eri maade köökidest, nt sushit, pliine, mitut sorti pastaroogi. Pasta on kohapeal valmistatud.

Ettekandja tuleb kimbatusse sattunud kliendile varmalt appi ja jagab otsustusvõimetule inimesele soovitusi. Esimene valik on pliinid punase kalamarjaga (85 kr).

Need on väga head. On ju Tartus toidukohti, kus sama roa pähe pakutakse kliendile pannkooke odava ersatskalamarjaga. Kahes midagi sellist ei toimu, kalamari on nii mõnusalt krõmpsuv ja ahvatlevalt värske.

Kiitma peab roogade väljanägemist: taas on paslik kasutada väljendit «meeldivalt lakooniline». Mida kiita ei saa, on roogade suurus – pigem pealinna hindadega kohas on portsjonid üsna väiksed, sellise raha eest ootaks Tartus enamat.

Muusika ei sega

Ka kahe kala varras (110 kr) näib üsna kribu, kuid kalatükid iseenesest on maitsvad ja nende juurde pakutav riis mõnusalt sõmer, ning tore üllatus on oskuslikult vaaritatud suvikõrvits. Kui küsime, mis kaladega on tegu, jääb ettekandja mõttesse – ei tea. Aga läheb küsib sedamaid köögist järele. Koha ja lõhe, tuleb välja.

Tiramisu (50 kr) on paraja suurusega ja üpris magus, meeldivalt kreemine, kuid ei midagi erilist. Kõik on nagu olemas, kuid mingi nüanss jääb puudu – just see detail, mis lubaks öelda, et kook sulab suus.

Sidrunikreem (35 kr) mekib jälle liiga mõrkjalt. Lauanaaber annab soovituse, kuidas seda magusrooga tunduvalt paremaks teha. Esmalt peab muidugi hoolitsema mõru maitse kadumise eest, teiseks võiks asendada kreemile puistatud šokolaadi hoopis kaneeliga. Saaks hõrgu magustoidu.

Ühe pisikese, kuid nii olulise detaili eest pälvib Kaks veel plusspunkte. Mõtlen taustamuusikat, mis ei häiri kuulmismeelt muusikavaliku ega valjusega. Paraku on ju ikka veel nii palju toidukohti, kus vastu kõrvu lajatatakse mingit mölaraadiot ja/või mängib muusika nii kõvasti, et üle laua vesteldes peab karjuma. Kahes seda muret pole.

Restoran Kaks Tartus

Ülikooli 5. Avatud E–N 12–23, R–L 12–00. P suletud.