| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ole terve hea on õelda, et pooltõbisena tööle mitte minna. Aga kui ma proovin saada samaks päevaks arsti juur...
blää njah, viimasest kirjutajast kahju küll, aga ka mina võin olla üks neist, kelle peale varsti samamood...
|
| «Praegu on lapsed koolivaheajal ja ilm selline, et ei soodusta haigeks
jäämist. Grippi ei ole ametlikult veel registreeritudki,» rääkis epidemioloog
Irina Dontšenko Sakalale.
Tavaliselt käivad ülemiste hingamisteede
viirusnakkused üle Eesti kahe lainena: esimene on detsembris ning teine jaanuari
lõpul ja veebruaris.
Tervisekaitsjad veenavad endiselt perearste analüüse viroloogialaborisse
saatma.
«Grippi saab lõplikult diagnoosida ikka vaid laboris,» kõneles Dontšenko.
«Perearst peab teadma, mis haigusi tema nimistusse kuuluvad inimesed põevad, ja
selle järgi tuleb valida ravi. Teisedki viirused, mille vastu otsest ravi ei
ole, võivad anda spetsiifilisi tüsistusi, mida saab ära hoida.»
Hoopis iseasi on epidemioloogi sõnul meid ähvardav pandeemilise gripi oht,
mis võib tekkida haigustekitajate omavahelise muteerumise tagajärjel.
«Et asi oleks kontrolli all, on loodud üleeuroopaline seiresüsteem, kuhu on
vaja ka Eesti andmeid,» lausus ta.
Viljandimaa oli lõppenud aasta viimase nädala haigestumiste eesotsas.
Tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Inna Sarv ütles, et
üheski neile saadetud proovis klassikalise A-gripi viirust ei leitud. Võimutses
paragripp.
Küsimusele, kas paragripi läbipõdemine annab immuunsuse, vastas viroloog
eitavalt.
«Pikaajalise immuunsuse võib anda vaid A-gripi põdemine. Paragrippi põhjustab
neli eri tüve ja kui inimene saab kuu aja pärast uue nakkuse, ei kaitse miski
teda haigestumise eest,» rääkis ta.
Arst lisas, et uus haigestumine on kergem tulema, kui eelmine nakkus on läbi
põetud püstijalu ja tõbi on vinduma jäänud.
«Kohe, kui inimene tunneb, et haigus on kallal, tuleb koju jääda, hoolega
raviteesid juua ja organismile puhkust anda,» manitses ta. «Väga vale on mõelda,
et ehk läheb haigus üle — käin hommikul tööl, teen kähku oma asjad ära ja siis
lähen koju puhkama. See on kuritegelik nii enda kui teiste suhtes, sest nõnda
nõrgestab haigestunu oma organismi ja ähvardab teisi nakkusohuga.»
Inna Sarv rõhutas taas paljudel meelest minevat tõde, et piisknakkusega
levivate ülemiste hingamisteede haiguste korral on väga oluline ruume õhutada
ning köhimisel või aevastamisel suu katta. |