|
Perearst on inimese esmane nõuandja. Konsultatsioonil või pärast uuringute
tegemist võib selguda, et abi saabki anda tema. Kui on tarvis spetsiifilist
ravi, suunab ta patsiendi eriarsti juurde.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Juuli
Valgamaal käib asi hoopis omamoodi.Tõrvast saadetakse eriarstile Valka,sinna on järjekord nädalast k...
Siililegi selge :)
Ortopeedilegi peab aega ootama tavaliselt 5 kuud, aga kui hästi läheb, siis võib juba 2-3 kuugagi sa...
|
|
Eriarsti juurde pääseb enamasti vaid perearsti
saatekirjaga. Ilma selleta võib pöörduda eriarsti poole ambulatoorse teenuse
saamiseks trauma, kroonilise haiguse, tuberkuloosi, silma-, naha- või
suguhaiguse korral või juhul, kui vajatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist
abi. Ei ole õige panna ennast eriarsti järjekorda ja seejärel minna perearsti
juurde saatekirja nõutama.
Eriarsti valiku võib jätta perearsti hooleks. Võib ka ise valida. Kolmas
võimalus on lasta eriarst määrata raviasutuse registratuuril, see tähendab panna
eriarsti aeg kinni esimesele vabale vastuvõtule.
Erinev ooteaeg
Tuleb arvestada, et kui soovitakse minna kindla arsti juurde, võib ooteaeg
olla pikem kui sama eriala üldine ravijärjekord selles raviasutuses.
Esmase pöördumise korral on praegu ambulatoorses eriarstiabis maksimaalne
lubatud järjekorra pikkus neli nädalat. Kui raviasutus pakub tasulist teenust,
on võimalik raha makstes pääseda arsti juurde ka kiiremini ja ilma
saatekirjata.
Võib ette tulla olukordi, et mingil põhjusel on arstil võimalik inimene vastu
võtta varem, kui algul kirja pandud. Samuti võib järjekord venida pikemaks,
näiteks kui arst haigestub. Raviasutus peab patsiendile muudatustest teatama
hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast nende selgumist.
Tuleb maksta visiiditasu
Kui arsti juurde minemise aeg kätte jõuab, tuleb arvestada visiiditasu
maksmisega. Sellest on vabastatud rasedad alates 12. rasedusnädalast ning alla
kaheaastased lapsed.
Sageli pöördutakse haigekassasse murega: laps käis traumapunktis ja temalt
nõuti visiiditasu. Visiiditasu nõudmine üle kahe aasta vanuse lapse puhul on aga
seadusega kooskõlas. Tasu suuruse kehtestab raviasutus ning see ei tohi olla
suurem kui 50 krooni.
Visiiditasu kohta peab tervishoiuteenuse osutaja inimese nõudmise korral
väljastama kviitungi.
Kui patsient suunatakse sama asutuse teise arsti juurde või teise asutusse
sama eriala arsti juurde, on ta visiiditasust vabastatud.
Tuleb rõhutada, et haigekassa kulul, välja arvatud visiiditasu, osutatakse
tervishoiuteenuseid neis raviasutustes, kel on sõlmitud haigekassaga ravi
rahastamise leping. Erand on hambaravi, mille kulud katab patsient, kui ta on
19-aastane või vanem.
Kui inimene arvab, et temalt võeti visiiditasu alusetult või valesti või
rikuti arsti poole pöördumisel muul viisil tema õigusi, on tal alati võimalik
küsida oma õiguste kohta infot haigekassast. Teavet saab ka haigekassa
veebiaadressilt lingi «kindlustatule» alt. Soovi korral võib oma murega
lahendust otsida telefonil 744 7430.
Oma õiguste kohta saab teavet veel patsientide esindusühingust, mille
kontorid on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.
TASU
Eriarsti visiiditasu ei pea maksma naised alates 12. rasedusnädalast, alla
kaheaastased lapsed ja patsiendid, kelle üks arst on suunanud sama raviasutuse
teise arsti või kõrgema etapi sama eriala arsti juurde.
Allikas: haigekassa |
