Kinnisvara

Ülikiire ehitustempo, parematele jahimaadele siirdunud meistrite kohti täitvad asjaarmastajatest kellumehed ja liiga leebe järelevalve on põhjustanud olukorra, kus tarbijad võivad avastada, et miljonite eest soetatud kodu sarnaneb nõukogudeaegse veekindla kellaga: vett sisse laseb, aga välja ei lase.

VIIMASED KOMMENTAARID Tee ise Selle tapeedi nali on  selles et kaasaegne  tapeet on pakitud  kilesse ja tapeedi  ÄÄRI polegi vaja lõ... Tups Elan ise FKSM'i poolt,  nüüdse YIT Ehituse,  ehitatud majas. Samuti  paljud tuttavad ja  kõigil meil on ... Teised kommentaarid

Just nii juhtus Kooli 67 maja viiendal korrusel elutseva Johannes Lotiga 27. oktoobril, kui vihmavesi tema elutoa akna kohal paneeli vahelt sisse hakkas ladisema, kirjutab Pärnu Postimees.

See oli aga alles kannatusteraja algus. Alati, kui väljas lõõtsub keskmisest tugevam tuul ja kallab vihma, peab proua Lott haarama ämbrid ja lapid ning asuma võitlusse lokaalse kosega, mis põranda üle ujutada ähvardab. Teinekord tuleb öö läbi lappe kuivaks väänata. «See on põrgulik olukord,» leiab Lott.

Ehituspraak pole erand

Õnneks või kahjuks pole perekond Lott oma mures üksinda. Loti teada pressivat naabrimehel vesi vahelduva eduga majapidamisse alates 2005. aasta sügisest. Peale tema ja naabri kannatavad Loti kinnitusel seinte pidamatuse käes veel kaks korteritäit rahvast samalt korruselt.

Eluaseme soetasid Lotid ligi miljoni krooni eest juba siis, kui maja vundamendiauku alles kaevati. Et ehitajaks oli mainekas ettevõte Koger ja Partnerid, ei kõhelnud nad kaua, enne kui põrsa kotist välja võtmata ära ostsid. «Nüüd selgub, et usaldus oli ennatlik,» on Lott jõudnud arusaamisele.

Novembri hakul kirjutas Pärnu Postimees AS YIT Ehituse püsti pandud tornmajast Papiniidu ja Mai tänava ristumiskohal, kus samuti korterid vihma tõttu oluliselt niiskemaks muutusid, kui nende asukatele meelepärane olnuks. Sealgi pressis vesi sisse kõrgemate korruste paneelide vahelt. Ehitaja oletuse kohaselt võis lekke põhjustada paneelide ühenduskohti siduv vuuk, mis mingil põhjusel lahti tulnud.

Kinnisvaraekspert OÜ juhataja Peeter Priski sõnade kohaselt ei ole need kaks näidet sugugi erandid. Tõsi, ka mitte reeglid. «Üldiselt on Eesti ehitusturul ehituskvaliteet probleem, see on selge,» kinnitas Prisk.

Maaklerite silmad on näinud nii möödalaskmisi siseviimistluses, sanitaartehnika probleeme, konstruktsioonivigu kui lihtlabast ehitaja lohakusest põhjustatud praaki. Mitte just massiliselt, ent pea igas korterelamus tuleb Priski väitel säärast asja mõnes korteris ette.

Nõrgim lüli - seinad

Tundmatuks jääda soovinud kahjukäsitleja tunnistas, et temalgi tuleb tihti käia vastvalminud majades kahjusid kokku lugemas. Ka vanades hoonetes, ent uusehitiste puhul on tema kinnitusel üheselt arusaadav, et probleemid on tingitud kas nigelast ehituskvaliteedist või millegi tegemata jätmisest.

Uute majade puhul on Priski kinnitusel suurim probleem nende veepidamatus. Ja just nimelt seinad kipuvad läbi laskma, mitte katused. Seda nii sügisrajude ajal kui ka kevadvete voolamise aegu.

Põhjusi võib siin olla mitu. Näiteks seinte katmiseks valitud oludele mittevastav materjal. Eestis jäävat Priski ütlust mööda vajaka pädevatest inseneridest, kes suudaksid välja arvutada, kuidas loodusjõud hoonele mõjuda võivad.

Samal ajal võib tegemist olla lohakalt või oskamatult tehtud tööga. Meeletu nõudlus uusehitiste järele ja välismaale parema palga peale läinud meistrite tõttu ringleb ehitusäris tohutul hulgal inimesi, kellel ehitusest suurt aimu pole. «Kui vähegi haamrit käes hoiad ja natukenegi õigel ajal tööle jõuad tulla, ei ole ehitusettevõttes tööd leida keerukas,» tähendas Prisk.

Käib küll

Otsest ehitajate pahatahtlikkust esineb Priski sõnul siiski harva. Küll tuleb ette minnalaskmise mentaliteeti. Nähakse, et asi võib jamaks minna, kuid sellest hoolimata tehakse ära.

Näiteks tõi Kinnisvaraeksperdi kinnisvarahaldur Ats Lõhmussaar sügisel valminud hoonete haljastuse. «Kiiruga külvatakse sinna midagi maha, aga kevadel ei tärka midagi,» rääkis ta.

Liinitöölise moraali ja ah-teeme-ära suhtumist kohtab projekteerijate hulgaski, keda tellimustähtajad tagant kihutavad. Alati ei vaevuta kõiki detaile lõpuni läbi mõtlema. Milleks kaks seinakontakti, kui saab ühegagi hakkama. Või küll see vesi siit vannitoast ära voolab, mis selle torukaldega ikka jamada.

Näiteks võib Lõhmussaare arvates kirjutada projekteerijate kraesse sellegi, et uutes majades esineb külmasildu ehk kohti, mis on pakase puhul oluliselt jahedamad kui ülejäänud seinapind. Olgu selle põhjuseks välispinnast sisepinnani ulatuv betoontala või näiteks läbi seina kruvitud rõdukinnituspolt.

Samuti on uusehitused nii oma konstruktsioonilt kui arhitektuurilt tunduvalt keerulisemad kui Vene ajal ehitatud majad. Moes on suured klaaspinnad, terrassid ja rõdud, mis meie kliimasse kuidagi sobituda ei taha. Mida keerukam konstruktsioon, seda suurem võimalus, et midagi läheb valesti. Arhitektuurilist imelooma, mille loomisel on osalenud kümneid alltöövõtjaid, on vea põhjuse leidmiseks tunduvalt raskem lahata kui traditsioonilist karpmaja.

Kasutatakse revolutsioonilisi ja innovaatilisi tehnilisi lahendusi, mis teoreetiliselt peaksid küll toimima, kuid selle teooria tõestamiseks puudub aastatepikkune praktika.

Oma mõju avaldab ehituskvaliteedile Priski arusaamise kohaselt seegi, et ehitusäri on äri nagu iga teine, kus minimaalsete kulutustega üritatakse saavutada maksimaalne kasum. «Turg on aga olnud selline, et kõik, mida pakutakse, ostetakse ära,» tõdes ta.

Järelevalve, avita

Linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Niguli veendumuse kohaselt võib lahendus peituda tõhusamas järelevalves. Just omanikujärelevalves, kelle omanik vastavalt ehitusseadusele peab palkama enne suurehituse alustamist.

Omanikujärelevalve ülesanne on alates ehitustööde algusest kuni kasutusloa saamiseni jälgida, et ehitis kerkiks vastavalt projektile ja kvaliteet vastaks nõuetele. Seda tuleb teha karmilt ja järeleandmatult. «Kui kõik on niimoodi, et oleme sõbrad, saame hästi läbi, ei saa korralikku kvaliteeti nõuda,» leidis Nigul.

Ettevõtlusregistri andmetel tegutseb Pärnu maakonnas enam kui sada omanikujärelevalve teenust pakkuvat ettevõtet ja isikut.

Arcus Projekt OÜ omanikujärelevalve spetsialist Ludvig Tamman tunnistas, et järelevalvajal ei ole aega passida päev läbi kellu- või pintslimehe kõrval ja jälgida, kuidas too oma tööd teeb.

Mis ehitustööde kvaliteedi langusesse puutub, siis lausus Tamman, et eksimisi tuleb paremates perekondadeski ette. Ent pigem olevat omanikud muutunud nõudlikumaks. Tihtilugu nõutavat isegi rangemat kvaliteeti, kui normid ette näevad. «Kuid ehitajadki teavad norme ja ega nad üle pinguta,» sõnas Tamman.

Ometi kinnitas Tamman, et üldjuhul ehitaja siiski võtab järelevalvaja nõuandeid kuulda. Tihtilugu piisavat suulisest märkusestki. «Kui ütled, et ma pole nii halba tööd enne näinudki, kui sina siin teed, käib see mehe au pihta,» avaldas Tamman nõksu, kuidas looder tööle saada.

Tõsisemad möödalaskmised aga kantakse ehituspäevikusse. Kui päevikus üles tähendatud praaki ei likvideerita, on ehitusjärelevalvel õigus ehitus peatada.

Konkurents loksutab asjad paika

Teisalt võimaldab ehituspalavik ehitajal tellijaga jõupositsioonilt kõnelda: kui te minu tehtavaga rahul ei ole, otsige mõni teine.

Teist firmat on aga raske leida, sest ehitajatest on puudus. Paari aasta planeeringutejärgne ehitusmaht ületab Priski andmetel seitsmekordselt Eesti ehitajatele jõukohast mahtu. Isegi kui nood seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas rabaksid.

Ometi usub Prisk, et varem või hiljem teeb konkurents oma korrektiivid ja praagib hullemad meistrimehed välja. Kui ikka juba ehitamise ajal on näha, et suveks tööle värvatud pool keskkooliklassi ei suuda kvaliteetset tööd teha, jäävadki korterid välja ostmata. «Ja kui sa korra oled arendajana saanud vastu pükse sellega, et su objekti ei osteta, küll sa siis järgmine kord mõne teise ehitusfirma poole pöördud,» hoiatas Prisk.