| Arco Investeeringute AS ostis 4,9 hektari suuruse magusa mereäärse maatüki
linnalt 251 miljoni krooniga juba 2005. aasta suvel, kuid linnavalitsus algatas
alles sel nädalal ala detailplaneeringu koostamise. Arco Investeeringute juhatuse liikme Veiko Pedoski sõnul venis asjaajamine, kuna linna üldplaneeringust ei ole võimalik üheselt välja lugeda, millist tüüpi maju sinna üldse ehitada tohib. See tekitaski arendaja ja linnaplaneerijate vahel vaidlusi. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | N
Lasnamäe laiendus. Masendav.
Jälle üks park läheb!
Kes, kas jälle savisaarlik linnavalitus, müüs pargi ärikatele? Jälle on üks park läinud. Sigadus ja ...
|
|
Segadus majatüüpidegaAbilinnapea Kalev Kallo tõdes, et linna üldplaneering näeb Narva maantee 67 krundile ette Kadrioru tüüpi elamuid. Samas ei ole üldplaneeringu seletuskirjas ega kuskil mujal ametlikult täpsustatud, mida selline määratlus tähendab. Mingi arusaama järgi võiks Kadrioru maja olla ühe trepikojaga elamu, sest niisuguseid hooneid on sealkandis kõige rohkem. Teise variandina võimaldab üldplaneering ehitada endise lõbustuspargi kohale Euroopa noorte arhitektide osalusel korraldatud Europani arhitektuurikonkursil pakutud ussikujulise pika kortermaja.
Piirkonna detailplaneeringu eskiisi koostanud Rein Murula arhitektuuribüroo lähtuski viimasest lahendusest, jagades pika ussmaja mitmeks jupiks. «Küsimus on selles, et eskiis justkui järgib Europani tööd, kuid mitte täpselt,» ütles Kallo. «Samas vastavad krundi täisehituse protsent ja majade kõrgused tingimustele. Pakutud lahendus kõigub kuskil piiri peal. Pärast pikki vaidlusi otsustasime detailplaneeringu algatada.» Kogu endise lõbustuspargi ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitsetsooni, see seab hoonetele kõrgusepiiranguks viis korrust. Pedoski sõnul võimaldavad mitme trepikojaga siksakilised kortermajad kogu maa-ala hästi kasutada, jättes piisavalt «õhku» haljastusele ja liikumisruumi inimestele. Seepärast lükkasidki arhitektid ühe trepikojaga elamute variandi kõrvale. Ruumi jääb rohkem Kuna Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala planeeringu järgi peab pool kogu krundist jääma haljastuse alla, säilib seal osaliselt praegune pargiala ning paljud väärtuslikud puud. Kavandatava elamukvartali ning Tallinna lahe vahelt hakkab tulevikus kulgema Põhjaväil. Eskiisi järgi tulevad osasse hoonetesse ka äripinnad ning kohvik.
Pedosk ütles, et detailplaneeringu algatamine küll venis, kuid nüüd on enamik vajalikke eeltöid tehtud. See tähendab, et tänavune aasta kulub tõenäoliselt detailplaneeringu koostamisele ja projekteerimisele ning tuleval aastal võiks ehitamisega alustada. Koos ligi viie hektari suuruse krundi ostuhinnaga läheb kogu ettevõtmine Arco Investeeringutele maksma 1,8 miljardit krooni.
|
