Soodsate ostureiside aeg Lätimaale on lõppenud

Laari Matul kamraadidega oleks Lätis kõvasti laastamist: kõik see aeg, mis naaberriiki kaubareisile tulnud Ramatast Ainažisse sõidavad, on nende vaateulatuses vähemalt üks tilluke lehmakari. Või ka kurvalt päris üksi veel rohetaval nurmel nosiv punik.

Ehkki pärnakad pole sarvekandjaid imetlema tulnud, jääb selline asi paratamatult silma. Nagu seegi, et päevasel ajal pole lätlastel mingit ringikooserdamist, teed on autotühjad. Või see, et Läti Vabariigi ääremaal – Riia on ikkagi tubli 150 kilomeetri kaugusel – on ridamisi kokku kukkunud või kohe kokku kukkuvaid maju, ent uusehitusi napib, kirjutab Pärnu Postimees.

Sellel on ka põhjus. Kui uudistajad Staiceles pudupoodi pidava proua Inaga jutule saavad, kurdab tragi naine, et vahel ei tahagi üldse tööd teha: valitsus on nii ahne, et kehtestatud maksud võtavad igasuguse elurõõmu.

Palk on Lätis kasin

«Mulle näib, et meil on praegu õudne elu,» ütleb proua Ina. «Riias tahetakse valitsust maha võtta, ammu oleks aeg.»

Et oma sõnadele kaalu anda, kiidab ärinaine külalisi, kelle riigis tema teada keskmine palk ulatuda 500 lati kanti, see on siis ümmarguselt 11 000 krooni, ent ta ei ütle paha sõna leedulaste aadressilgi: nende keskmine olla 400 lati kandis. Paraku on aga lätlaste keskmine kuuteenistus 320 latti (umbes 7000 krooni) kasin mis kasin.

Iseäranis annab see tunda Riias, kuhu proual on päris tihti asja. Kuid ega rajoonikeskuses Limbažiski hinnad kiita ole: on teised ikka latt-kaks kõrgemad kui Staiceles. Maksta aga siin suurtest teedest eemal kohas talvesaabaste eest 12 latti 90 santiimi või 14 latti 60 santiimi ehk Eesti rahas 290-325 krooni pole ju palju. Liiati olla mujal kallim sama kaup pärit ikka kaugest Hiinast. Kes saab kauplemiseks kätte Türgis valmistatud jalanõud, on juba õnnega koos.

Aga tema äris ostmas käivatest eestlastest ei saa proua Ina midagi kõnelda, sest neid lihtsalt ei käi. Kuigi võiks, eriti kuu lõpus, kui kohalikel on eelmine palgapäev kauge minevik ja järgmiseni on veel tükk aega. Ainažis – proual on sealgi pood – on teine asi. Seal eestlasi ikka käib, aga seda, et nad äri ukse hingedelt maha jookseksid, ei ole. Varem oli ostmist rohkem.

Apteegis Vene rohud

Kõige ilmekam tõestus proua Ina sõnadele on Heinaste ehitusmaterjalide pood ehk läti keeli buvmaterialu veikals: kahel mornil noorel mehel pole mingit tahtmist juttu puhuda, sest nende äri on niisama hästi kui oma tegevuse lõpetanud.

Jah, eestlasi käis siin ikka, kes ostis naelu, kes kruvisid, kuid ütelda, et nad olnuksid suurostjad, küll ei saa. Siis ei peaks ju poodi kinni panema.

Heinaste apteegi farmatseut proua Ritagi on seda meelt, et eestlastest ostjad on varasemaga võrreldes tunduvalt laisemaks jäänud.

Endistel aegadel saalis neid rohupoe uksest usinalt sisse-välja, viimasel ajal mitte enam nii väga. Aga kes tuleb, ega seegi midagi kallist osta: kõige parem minek on tsitramonil, maksab see ainult 14 santiimi ehk 3 krooni pakk, aga ega sellest kõhtu täis sööda.

Nagu muistki ravimeist, millest suur osa pärit Venemaalt ja millel seetõttu vaid sümboolne hind. Näiteks Russkii gematogen s lesnõm orehhom (Vene hematogeen metspähklitega), mille eest proua Rita küsib vaid 31 santiimi ehk 7 krooni.

Eestis kaup odavam

Meie apteekides hakkab analoogse kauba hind 9 kroonist, enamalt jaolt tahetakse aga samasuguse tahvlikese eest saada 12 krooni.

Kuid toidupoodidesse pillerkaaritama pole eestlastel enam suurt asja. Eriti pärast seda, kui lätlased juba hea mitme kuu eest suitsude hinda kohendasid, nii et seni eestlastele poolmuidu kätte tulnud sigaretid maksavad nüüd lõunanaabrite juures enam-vähem sama hinda, mis neil on Eestis.

Kuid ega muugi kaup lätlaste väiksemale keskmisele kuusissetulekule vaatamata odav ole. Nende 4,8-protsendine õlu maksab 41 santiimi (9 krooni), köömnejuust 4 latti 50 santiimi (100 krooni), Lehmakese kommide – Piena gotina – kilo maksab 2.49 latti (55 krooni), 400 grammi leiba Latviska Rupjmaize 46 santiimi (10 krooni), liiter piima 43 santiimi ehk 9 krooni 50 senti.

Sedasi pole imestada, et Ikla poe müüja Eve küsib, miks tema või teised eestlased peaksid minema Lätti toidukraami ostma.

Viimasel ajal on pigem nii, et lätlased käivad tema poest kaupa viimas, sest siin maksab analoogne kaup vähem, kui ta maksab teisel pool piiri.

«Näete, see kommikarp maksab 33 krooni,« ütleb Eve. «Seal on ta 3 latti.» 3 latti on Eesti rahas ümmarguselt 70 krooni.

Pealegi ei ole Ikla poe müüjal mahti mööda võõrast maad kolada, sest tal on käed kogu aeg tööd täis.