Eile Keskerakonna korraldatud palgakonverentsil ütles Savisaar, et kuna erasektoris on oodata palgatõusu, võtavad nad eesmärgiks tõsta ka avaliku sektori palgad Euroopa tasemele. «Peame reaalseks, et avaliku sektori keskmine palk on nelja aasta pärast 25 000 krooni,» lubas Savisaar, kelle sõnul puudutab palgatõus 130 000 avaliku sektori töötajat, sealhulgas päästjaid, pedagooge, politseinikke ja vanglatöötajaid.Euroopa taseme saavutamine nõuab ministri sõnul igal aastal 23-protsendilist palgatõusu ja aastas lisaraha riigieelarvest üle kahe miljardi krooni. Aga miks mitte? «On öeldud, et liig järsk tõus hävitab majanduse, aga ma pole kuulnud ühtegi põhjendatud argumenti, miks ei peaks avaliku sektori palku tõstma,» rääkis Savisaar, kelle sõnul peaks suuremat ohtu kujutama inimeste laenukoorem. Reformierakondlane Meelis Atonen nimetas plaani ebareaalseks, sest mootoriks, mis võimaldab avalikus sektoris palka tõsta, on tema sõnul vaid majanduskasv. «See, et Savisaar räägib teistsugust juttu, et hakkame avalikus sektoris palka tõstma, siis tõstavad palka ka ettevõtjad, on pankroti tee,» lausus Atonen. «Ega raha iseenesest riigieelarvesse ei tule.» Sotsiaaldemokraat Kadi Pärnits ütles, et pole õige lubada nelja aasta pärast mingit ähmast keskmist. «See ei toida inimesi. Me näeme praegu, kui suur on meie keskmine ja kui vähesed saavad seda. Pea 60 protsenti inimestest seda ei saa,» märkis Pärnits, kelle sõnul on Savisaare lubadus puhas valimiseelne populism. Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi hinnangul on Keskerakonna lubadus küüniline inimeste lollitamine, et kui riigipalgad kasvaksid kaks-kolm korda, kasvaks seega ka kõigi teiste inimeste palk sama palju. «Ja nimetada seda veel palgareformiks!» hüüatas Veskimägi. Tema sõnul tähendaks see teistele maksumaksjatele kõrgemaid makse ja seetõttu hoopis väiksemaid palku. «Koos maksudega tuleks plaanitud keskmise saavutamiseks nelja aasta pärast kulutada juba vähemalt 30 miljardit krooni rohkem kui tänavu,» selgitas Veskimägi. «Tahaks teada, kes Savisaarele selliseid ideid ette annab.» Rahvaliitlasest rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul tooks sellise tempoga palkade tõstmine kaasa riskid, mis võivad avalduda majanduslanguses koos suurenenud tööpuuduse, kiirenenud inflatsiooni ja riigi rahanduse olukorra halvenemisega. Raha kuluks rohkem Sõerdi sõnul on valitsusasutustes töötava 16 100 avaliku teenistuja palgakulu aastas kokku umbes 1,7 miljardit krooni. ja keskmise palga tõstmisel 25 000 kroonini oleks see kulu kokku ligi 4,8 miljardit krooni. «See tooks igal aastal kaasa kolme miljardi krooni suuruse lisaraha vajaduse,» lükkas Sõerd ümber Savisaare jutu, nagu oleks lisaraha tarvis vaid kaks miljardit. Arvamus Hardo Pajula , SEB Ühispanga analüütik: Minu arvates on majandusminister valimiseelsesse tuhinasse sattudes majandusteadlaste Bela Balassa ja Paul Samuelsoni mõttekäigu pea peale pööranud. Nemad jagavad majanduse kaheks, kus avatud sektorisse kuuluvad ettevõtted toodavad maailmaturule, suletud sektori ettevõtted siseturule. On huvitav eestikeelne nüanss, et avalik sektor kuulub seega suletud sektorisse. Oletatakse, et mõlemas kasvavad palgad ja tootlus samas tempos, ning ka seda, et palgakasv on mõlemas sektoris ühesugune. Vastasel juhul jookseks üks neist varem või hiljem töötajatest tühjaks. Avatud sektori palgakasvu ülempiir on seega määratud tootluse kasvuga ehk kümneprotsendilise tootluse kasvu juures saavad palgad tõusta kümme protsenti. Tingituna võrdse palgakasvu oletusest saavad nüüd ka suletud sektori ehk sel juhul riigipalgad tõusta kõige rohkem kümme protsenti. Kui Balassa-Samuelsoni järgi viib riigiametnike
palgakasvuni erasektori tootluse kasv, siis majandusminister väidab, et
riigiametnike palgakasv peab tingima erasektori tootluse kasvu. Kõlab imelikult,
aga olla mittemõistetud, on juba kord suurte uuendajate
saatus. |
