Sageli ongi haigel juba ravietapi alguses kasulik läbi astuda sotsiaaltöötaja kabinetist, et üheskoos arutada mitmeid stsenaariume ja saada kasulikke nõuandeid edaspidiseks. Paljudel juhtudel on päevakorras just tööelu puudutavad küsimused: kaua võib olla haiguslehel, millal vormistada töövõimetuspensioni ja/või puude taotlust, kust saab abivahendeid, millised soodustused ja hüvitised on ette nähtud jne. Palju vastuseta küsimusi Haigusest teada saades, ravi oodates, ravi ajal ja ka ravijärgsel perioodil tekivad tihti tugevad tundereaktsioonid, millega on raske omal jõul toime tulla. Tundeseisundit mõjutavad ka raviga kaasnevad kehalised kannatused. Ärevus ja hirm, viha, üksindus, abitus ja masendus saadavad peas keerlevaid mõtteid: kuidas see võimalik on? millest see tuli? mis minust edasi saab? kuidas mu pere toime tuleb? kuidas ma hakkama saan, kuidas ma ravi talun? jne. Tundub, et keegi ei saa aidata, sest keegi ei suuda mõista, mida see haigus tähendab. Masendada võib ka teadmine, et alati olen endaga hakkama saanud, kuid nüüd ei suuda. Tihti on raske häirivaid tundeid ära tunda ja märku annavad need hoopis söögiisu muutuste, unehäirete, kehva keskendumisvõime, seksuaalelu- või suhteprobleemide ja ärrituvuse kaudu. Peljatakse tuttavate ja töökaaslaste reaktsioone ja püütakse vältida suhtlemist. Psühholoog toetab ja aitab Enamasti on haigele toeks perekond, sõbrad, kellega oma muret jagades enesetunne paraneb ja lisandub jõudu haigusega võidelda. Pahatihti sellist võimalust aga pole, rääkimist takistab soov teisi säästa või on mõtteid ja tundeid, mida ka lähedastega on raske jagada. Psühholoogiga saab usaldusväärses õhkkonnas rääkida oma probleemidest ja otsida endale sobivat viisi, kuidas oma tunnetega toime tulla, kohaneda haiguse ja raviga. Vajadusel saate ka infot, kust saada täiendavat psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, missuguseid eneseabivõtteid võiks kasutada. Samuti pakume psühhosotsiaalseid konsultatsioone ka patsientide lähedastele ning suuname vajadusel neid edasi teiste spetsialistide juurde. Saatusekaaslane aitab Mõnel inimesel tekib soov suhelda sama asja läbi elanud inimesega. Vähipatsientide ühenduste liikmed on samuti valmis teiste patsientide muresid kuulama ja oma kogemustele toetudes nõu andma, sest kes oskakski paremini teemast rääkida kui inimene, kes on seda omal nahal kogenud. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi poole võite pöörduda otse, oma raviarsti või polikliiniku registratuuri vahendusel, nõustame nii polikliinikus kui ka haiglaosakonnas. Meie poole võib alati julgelt pöörduda, sest nii on lihtsam leida sobivaid lahendusi, saada informatsiooni ning on võimalus enam pühenduda ravile ja tervenemisele. Soovitused patsiendile• Astu julgelt läbi sotsiaaltöötaja kabinetist, tema oskab vastata paljudele praktilistele küsimustele. • Ära jää oma tunnetega üksi, psühholoogiga saad usaldusväärses õhkkonnas oma muredest rääkida. • Räägi saatusekaaslastega, vähipatsientide ühenduste liikmed on valmis sinu mured ära kuulama ja oma kogemustele toetudes nõu andma. • Sotsiaaltöötaja või psühholoogi poole võib pöörduda otse, raviarsti või registratuuri kaudu
|
