| Vereloomekoe ja lümfisüsteemi pahaloomulised kasvajad – leukeemiad ja lümfoomid – ei ole onkoloogiliste haiguste seas sagedased. Leukeemiad moodustavad kõigist pahaloomulistest kasvajatest vaid 3%, kuid näiteks lastel esineb leukeemiat teistest vähivormidest sagedamini. Tekkepõhjus teadmata Leukeemia ehk valgeveresus, rahvasuus ka verevähk, on vere valgeliblede pahaloomuline kasvaja, mis saab alguse luuüdis vereloome algraku ehk tüviraku normaalset talitlust kontrollivate mehhanismide häirest. Mingil vereloometasandil tekib rakkude arengus tõrge ja ühe kindla valgeliblede tüübi vohamine. Haiguslike valgeliblede vohamine kahjustab teiste oluliste vererakkude – punaliblede ja vereliistakute – moodustumist. Enamiku leukeemiahaigete puhul pole võimalik leida ühtegi kindlat haiguse tekke põhjust. Leukeemiasse haigestumist võivad soodustada kokkupuude keemiliste ainetega, nagu benseen ja teised lahustid, kiiritus ning teiste kasvajate ravis kasutatavad ravimid. Leukeemia tekib kaks korda sagedamini suitsetajatel. Leukeemia puhul võib oletada ka teatud geneetilist eelsoodumust, näiteks on leukeemia suuremat esinemissagedust täheldatud Downi sündroomiga inimestel. Leukeemia on tõsine ja eluohtlik haigus, mille varane avastamine ja õigeaegne ravi kvalifitseeritud verehaiguste spetsialisti hematoloogi juures on äärmiselt oluline. Põhjusetult süvenev väsimus, verejooksud, sagedased nakkused, lümfisõlmede suurenemine – nende sümptomite esinemisel peaksite kindlasti pöörduma perearsti esmaseks läbivaatuseks ja vereanalüüsiks. Leukeemia on tänapäeval ravitav, kuigi mitte kõik haiged ei tervene. Siiski on ravitulemused aasta-aastalt paranenud seoses uute keemiaravimite ja -kombinatsioonidega ning vereloome tüvirakkude siirdamise kasutuselevõtuga. Uued ravimeetodid Paljude leukeemiavormide korral saavutatakse ravi tulemusena lühemaks või pikemaks ajaks haiguse vaibumine, säilib patsiendi töövõime, paraneb elukvaliteet ja pikeneb eluiga. Kroonilise müeloidse leukeemia ravis on olulised muutused toonud imatiniib (Glivec), millega üldine viie aasta elulemus läheneb 90%-le, kui raviga alustatakse haiguse varases järgus. Huvitav on märkida, et kuigi kroonilisest lümfotsütaarsest leukeemiast ei paraneta, ei vaja umbes kolmandik selle põdejaid haiguse stabiilse oleku ja sümptomite puudumise tõttu kunagi ravi. Leukeemia sümptomid • Väsimus, väike palavik, ebamäärased luu- või liigesevalud, higistamine. • Nakkused, mis ei allu tavapärasele ravile, jäävad venima või hakkavad korduma. • Veritsus ninast või igemetest, samuti väikeste punaste täppide või siniste laikude ilmumine nahale. • Teatud leukeemiavormide puhul tekib põrna ja/või lümfisõlmede suurenemine, mis enamasti ei ole valulikud. • Mõnel haigel pole üldse kaebusi ja haigus avastatakse juhuslikult vereanalüüsis. |
