|
Pontoonvundamendid
on vaid üks osa 700 töötajaga ettevõtte toodangust. Kui 1994. aastal
sai Loksa laevatehase täieõiguslikuks omanikuks Odense Steel Shipyard
Ltd (Odense-Lindo) A.P. Moller-Maersk Taani, mindi oma toodanguga
Euroopa turule, kirjutab Virumaa Teataja.
Enam ei remondita Loksal laevu, vaid valmistatakse
laevade tekiluuke ja -plokke ning metallkonstruktsioone Odense-Lindole
ning teistele klientidele.
«2008.
aastal on Loksa laevatehasel plaanis käivitada neli uut projekti:
suured plokid sõjalaevadele, ro-ro-laevade konstruktsioonid,
sektsioonide ehitus laevaehitusfirmale Aker Yards, plokid ja
trümmiluugid puitlastilaevadele,» rääkis ettevõtte tegevdirektor ja
juhatuse esimees Poul Thogersen. Majad pontoonidel Paljude
suurtellimuste kõrval tehakse Loksa Laevatehase ASis ka veepealsete
majade pontoonvundamente. Ettevõtte juhatuse liikme ja finantsdirektori
Peeter Rumesseni sõnul on veepealsed majad Taanis moodi läinud. «Nõudlus
on pontoonvundamendil majade järele tingitud sellest, et Taani
kuningriik ei müü oma maad välismaalastele. Kui sakslased, kes on väga
lähedal Taanile, soovivad tulla sinna elama, siis ei saa nad osta maja
maa peal, vaid ostavad ujuva maja,» selgitas Rumessen. Taanis on
tekkinud juba terved ujuvate majade kolooniad, kus rikkad sakslased
elavad. Ja tänu sellele on pontoonvundamentide ehitamine ette võetud. «Majad
valmivad meil koostöös Eesti firmaga C Marine. Meie ehitame ujuva
pontooni ja C Marine sellele maja,» rääkis Peeter Rumessen. Eesti
mereakadeemia rakendusmehaanika õppetooli juhataja Paul Treier
kommenteeris tõika: «Tänapäeva inimkond peab eksperimenteerima. Arvan,
et veepealse maja omanikul on ka mandril mõni maja. Aga Euroopa enim
arenenud riikides on läinud jõukus nii suureks, et jahi asemel ostab
rikas kodanik endale vee peale elamu.» «Me ju näeme, et Euroopa inimesed
armastavad sõita laevadel ja jahtidel. Pontoonalustel majad on üks
üleminekuvariant. Ma ei välista, et Eestis tekkivad varsti sellised
ujuvad majad näiteks Peipsile. See on täiesti uus arengujoon, mida on
huvitav jälgida.» Et käia ajaga kaasas, on firma teinud viimase
kolme aasta jooksul investeeringuid rohkem kui saja miljoni krooni
eest. «2005. aastal paigaldati ettevalmistustsehhi uus
plasmalõikemasin, korpusekeevitustsehh varustati keevitusrobotiga
Motomon, mida juhib arvuti. Suurendatud on värvimistsehhi võimsust.
2007. aastal on suurimaks investeeringuks kraana tellimus metallilao
tarvis. Uus kraana valmistati eritellimuse alusel tuntud Saksa
kraanaehitusfirmas Kranbau Eberswalde,» rääkis ettevõtte tegevjuht Poul
Thogersen.
Kraana paigaldatakse järgmisel aastal. Tugevate mehhanismide
ja konstruktsioonidega kraana võib töötada tuulega kuni 20 m/s. Napib tööjõudu Firma
finantsdirektor, juhatuse liige Peeter Rumessen rääkis, et Loksa
Laevatehse ASi suurimaks äririskiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. «Eestis ei ole kutsekoolid tükil ajal välja õpetanud kõrge
kvalifikatsiooniga keevitajaid, keda meie laevatehas vajab,» nentis
Rumessen. Enamik laevatehase metallitöölistest on omandanud eriala
ettevõtte õppekeskuses. «Kuid seoses tööjõu vaba liikumisega euroliidus
on kaadri voolavus suur, mistõttu kiiresti arenev ettevõte rendib
metallitöölisi Eesti firmadelt ja toob sisse Ukraina oskustöölisi,» selgitas Peeter Rumessen. Loksa laevatehase personaliteenistuse
juht Rein Heina rääkis, et ettevõtte töötajate keskmine palk on
võrreldes Eesti keskmisega poolteisekordne. Käesoleva aasta 30.
augustil sõlmis Loksa tehase emafirma Odense Steel Shipyard Ldt
suuremahulise ehituslepingu Kreeka kontserniga Carras Hellas Group
konteiner- ja puistlaevade ehitamiseks. Loksa laevatehas pakub
emaettevõttele allhanketeenust metallkonstruktsioonide valmistamisel
kaaluga kuni 300 tonni. Suurtellimuse täitmine nõuab uusi töötajaid. «Praegu vajame juurde 60 oskustöölist, põhiliselt keevitajat,» lisas Peeter Rumessen.
|
