|
Et Järvamaal on koertepügajad ennast hästi ära peitnud või pole neid üldse,
peavad koeraomanikud sõitma sõpra karvavaevast vabastama Tallinna, Tartu või
mujale, kirjutab Järva Teataja.
Järvamaa loomaarst Raivo Raja tunnistas, et on mõelnud teenuse pakkumisele,
aga seni on nõudlus olnud väike. Järvamaal Raja teada pügajaid pole. «Neid on
olnud, kuid siis on jälle ära kadunud,» märkis ta.
Viljandis asuva väikeloomakliiniku omanik Piia Vilu lausus, et kuus käib tema
juures viis–kuus koeraomanikku Järvamaalt. Vilu lausus, et kindlasti võiks lasta
pügada puudleid, kokkerspanjelit, terjereid, šnautsereid, bolonkasid, aga miks
mitte ka segaverelisi koeri, kel on pikk karv.
Vilu soovitas käia pügaja juures kahe–kolme kuu tagant, esimest korda siis,
kui koer on pooleaastane. «Puudlitel võiks nina ja käpaotsad kahe–kolmekuuselt
juba ära teha,» lisas ta.
Enne kui koer pügada tuua, tuleks teda harjutada kammimisega, et uus kogemus
poleks talle liiga traumeeriv. Vilu sõnas, et kui muidu tõesti hakkama ei saa,
võib anda koerale rahustit või panna ta narkoosi alla.
Koer laseb võõrast inimest paremini ligi, kui omanik saata ukse taha. «Koer
on viisakas, ootab ja vaatab, aga kui omanik on kõrval, on üks suur siblimine ja
võitlemine,» põhjendas ta.
Pügamine aitab peremehel koera karva lihtsamini hooldada. Vilu ütles, et
koeral on ebamugav, kui karv läheb pusasse. «Kui karv on juba vilti läinud, võib
nahk selle all hauduma hakata ja tekkida tõsine nahapõletik,» selgitas ta.
Ka kodus võib Vilu ütlust mööda koera pügada, kuid siis peab juba teadma,
mida ja kuidas teha. Näiteks peab mõnel koeral jääma tukk silmade ette, sest tal
on valgustundlikud silmad. «Esimest korda võiks siiski spetsialisti juurde
tulla,» ütles ta. «Paljud on proovinud pügada, kuid see ei kuku ilusti
välja.»
Pügamise hind sõltub koera suurusest, aga ka pusade lahtiharutamise
keerukusest. Tavaliselt jääb ühe koera tööhind 250 ja 500 krooni vahele.
Kahe väikse segaverelise koera perenaine, Kabala elanik Malle Semm proovis
esialgu ise pügada, aga et tulem talle ei meeldinud ja ka koerte rabelemine tegi
töö ebameeldivaks, otsustas ta viia nad spetsialisti juurde Viljandisse.
Koerte karvkatet laseb Semm kohendada kaks korda aastas. «Karv läheb üsna
pulsti ja inetuks ning suvel on palav ka,» lausus ta.
Semm hindas pügaja juures eriti tema loomaarstioskusi, mis tähendab, et
lõikusega koos vaatab arst ka koerad üle. Kahele koerale kulub ligi 1000 krooni.
«Pole kallis, koer näeb ilus välja ja tean, et ta on terve,» sõnas ta.
Peetris umbes kümmekonda puudlit kasvatav (hulk muutub pidevalt) Viive
Kuresoo ostis pärast seda, kui kodus elas neli puudlit, päris oma masina, enne
seda kasutas ta kääre.
Pügamist on Kuresoo õppinud kursustel ja ajanud näpuga järge pügamisstandardi
dokumendist. Koerte pügamismasina leidis ta Tallinnast ühest firmast, mis müüs
juuksuritele aparaate, sealhulgas oli masin koertele, mis maksis alla tuhande
krooni. «Püüan pügada koeri vastavalt vajadusele, aga alati enne näitust,»
lausus ta.
Esimest korda pügab Kuresoo puudlit umbes kuuselt, siis, kui loom hakkab
sööma tavalist toitu. «Siis pole ta kogu aeg pudrune,» põhjendas ta.
|
