Kirja avanud Küllike Kärneri selgitusel oli see nimeline pakkumine, kus pank
soovitas kliendil mõelda iga päevaga lähemale tulevale pensionile ja pakkus abi
sobiva pensioniplaani koostamisel, kirjutab Järva Teataja.
«Pärast noormehe surma juba suhtlesime
pangaga, sest tuli ju sulgeda krediitkaardid ja klaarida arved,» ütles ta.
Kärnerile tundus toona, et pangaga said asjad ühele poole, aastaid hiljem
tulnud pakkumine oli tema meelest seda uskumatum, et see oli otsepostitus
kliendile.
Kärner märkis, et panga puhul, kes ootab alati oma klientidelt asjaajamise
korrektsust, on niisugune vassimine ootamatu. «Kui postimüügifirma saadaks
pärast surma edasi katalooge, siis sellest oleks kergem aru saada kui sellest,
et suures ja hästi varustatud firmas valitseb andmebaasides segadus,» lausus
ta.
SEB Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu meelest on tegemist
kahetsusväärse juhtumiga, milliseid siiski aeg–ajalt ette tuleb, kui pangakontor
pole isiku surma ametlikult kinnitanud.«Inimese surmast saab panka teavitada
internetipanga kaudu või pangakontoris,» selgitas ta.
Vohu lisas, et pangakontoris teavitamisel tuleb kindlasti pangale esitada
kirjalik teade või surmatunnistus, et välistada eksitusi või ka lihtsalt seda,
et inimese arvel tehakse halba nalja.
Pärast kirjalike dokumentide esitamist seab pank surnud isiku kontodele
kommentaari kontoomaniku surma kohta. «Seega, kui surnud inimese nimele tuleb
pangast kirju, tuleks kontrollida, kas pangale on esitatud nõuetekohane kirjalik
avaldus või lahkunu surmatunnistus,» lausus Vohu.
Antud juhul tegi olukorra veelgi segasemaks asjaolu, et maakonnas elab veel
teinegi täpselt sama nimega inimene.
Vohu teada võib samasuguseid juhtumeid veelgi ette tulla, sest enamasti ei
tule inimesed selle peale, et surmatunnistusega panka minna. «Inimese surma
järel tuleb paratamatult ette kurbi toiminguid, kuid tegemata jätta neid ka ei
saa,» märkis ta. |
