Tallinnas asuva Tatari Loomakliiniku arst Andrus Joost soovitab hakata pesema juba kassipoegade hambaid, muutes selle protseduuri loomale võimalikult meeldivaks. Kindlasti ei tohiks lemmiku hambaid pesta vägisi, sest siis võib loomaomanik ise viga saada ja kaotada pikaks ajaks oma kassi usalduse. Lemmiklooma hambaid kontrollitakse nagu inimeselgi vähemalt kord aastas, ennetamaks võimalikke probleeme. Loomaarst teeb seda ka enne iga-aastast vaktsineerimist. Kutsikate hambaid võiks näidata loomaarstile ka pärast piimahammaste vahetumist, et saada teada, kas jäävhambaid on ikka õige arv ja hambumus korrapärane. Suured koerad närivad rohkem ja puhastavad tänu sellele ka ise oma hambaid, kasside ja kääbustõugu koerte hambaid kimbutab hambakivi rohkem geneetilise taustaga hambamuutuste ja noores eas põetud haiguste tõttu. Sagedasemad looma suuprobleemid on hambakivi ladestumine ning sellest tekkinud põletikud ja igemeprobleemid. «Pärast igat söögikorda ladestub hammastele katt, mis koosneb toiduosadest, süljest ja bakteritest,» selgitab Joost. «Kui seda mehaaniliselt – närimise või hammaste puhastamisega – ei eemaldata, ladestub kattu iga söögikorraga juurde, seejärel hakkab katt mineraliseeruma ja moodustab hambakivi, mis tekitab igemepõletikku. Kaariest esineb loomadel vähem kui inimestel.» Mürgised bakterid suus Kui omanik märkab, et kass või koer ei taha enam närida, eelistab pehmet toitu, närib ühe suupoolega, isu on vähenenud, suust tuleb halba lõhna ja esineb süljevoolu, tuleks tal viivitamatult pöörduda loomaarsti poole, sest tõenäoliselt on loomal suuprobleem. Kui jätta esimesed ohumärgid tähelepanuta, võib tagajärjeks olla hamba väljalangemine või halvemal juhul ka vältimatu hamba eemaldamine. Hambakatt ja hambakivi muudavad hambaemaili kollaseks, halliks või pruuniks. Kattu on võimalik harjamisega eemaldada, kuid kivist vabanemiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole, kes kasutab selleks ultraheliaparaati. Protseduur toimub üldanesteesiaga. Ka lemmiklooma halb hingeõhk võib olla tingitud põletikulistest protsessidest suuõõnes (igemepõletik, hambapõletik), hambakatust või -kivist, samas võib see viidata ka seedeelundkonna probleemidele. Suuõõne põletik ja rohke hambakivi levitavad mürgiseid aineid tekitavaid baktereid, mida loom pidevalt alla neelab. Bakterid ja nende elutegevuse saadused võivad loomaarsti sõnul kahjustada teisigi organeid: südant, neerusid, maksa, ja viia tõsiste haigusteni. «Hambapõletik võib levida ka luudesse, ninaõõnde ja mujale. Õnneks on loomaomanike teadlikkus hammaste hügieenist ja ka hooldusvahendite kättesaadavuse kohta paranenud, kuid võrreldes koeraomanikega, pesevad kassipidajad oma lemmiku hambaid veel üsna harva,» nendib Joost. Igememassaaļæ½ aitab Lemmiklooma hammaste pesemiseks on olemas spetsiaalsed hambapastad ja -harjad. Pastad on loomale meeldiva lõhna ja maitsega, neid ei pea suust välja loputama, vaid on mõeldud allaneelamiseks. Mingil juhul ei tohi lemmiku hambaid harjata inimestele mõeldud pastaga, kuna see võib loomale mürgiseks osutuda. Spetsiaalsed ravitoidud koosnevad erilise kujuga graanulitest, mis aitavad looma hammastelt hambakattu eemaldada. Lisaks sellele on olemas närimiseks mõeldud kondid, mis samuti aitavad kattu vähendada. Igememassaa˛ parandab igemete verevarustust ja tänu sellele tugevdab hambaid. Sellest võib abi olla, kui kutsikatel hilineb piimahammaste vahetus – jäävhambad on juba olemas, aga piimahambad pole veel ära tulnud. Kassidele on igememassaa˛i tegemine küllalt keerukas, aga positiivse toime tõttu tasub seda kassipojast peale harjutada. Lemmiklooma hammaste harjamine • alusta kohe, kui loomapoeg on uues kodus kohanenud, sest piimahambad ei püsi suus kaua • kasuta esialgu pehmete harjastega hambaharja, hiljem lisa hambapasta • loomadele mõeldud hambapasta ja -hari on saadaval loomakliinikutes ja lemmikloomakauplustes • halb hingeõhk on märk põletikust või hambakatust |
