Hansapanga arvestuste järgi oleks Eesti elanike eluasemelaenuvõime piir 116 miljardit krooni. «Kasutatud on 97 miljardit, potentsiaali on veel 20 miljardi realiseerimiseks,» kinnitas panga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk eile ajakirjanikele. SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas arvas aga, et maksevõimeliste leibkondade arvates võiks kodulaenude maht kasvada enamgi, kui Hansapanga pakutu.«Kodulaenu võtmiseks vajalik sissetulek on hinnanguliselt olemas ligikaudu 300 000 leibkonnal,» märkis Messimas. «Laenud neist on omakorda kuni pooltel. Samuti on kindlasti olemas vajadus elamispinna uuendamiseks.» Turg normaliseerumas Laenamine näitab Makki sõnul aga rahunemise märke. «Aprillis kasvas kodumajapidamiste võlg kaheksa protsenti aeglasemalt kui mullu samal ajal, aga laenuvõime kasvas 14 protsenti kiiremini,» tutvustas ta kuue kuu taguseid andmeid. «Ebaratsionaalset tegutsemist on vähem ja mõistetakse, et kinnisvara pole enam kiire teenimise vahend.» Makk rõhutas, et pank ei räägi kinnisvarakriisist, vaid tegemist on turu normaliseerumisega. «Valmisolek osta olematu maja, mida näeb ainult paberil, on kindlasti vähenenud,» selgitas ta. Messimase sõnul on laenuvõtjad hakanud varasemate impulsiivsete laenuotsuste asemel kinnisvaraostu pikemalt kaaluma. «Samas ma ei arva, et enamik uue kodu vajajaid oleks nüüd laenuvõtmise kaugemasse tulevikku lükanud – tulevikuootused ei ole eriti pessimistlikumaks muutunud, pigem loodetakse hindade korrigee-rumisele,» sõnas ta. Laenuvõimeliste hulka kuuluv, kuid tänini eluasemelaenuta hakkama saanud Viimsi valla ametnik Katrin Markii tunnistas, et peab praegu kinnisvara ostmist rumalaks teoks. «Küllap jõuab ka meie üüriturg varsti Euroopa tasemele, kus paljud inimesed peavad kasulikumaks üüripinnal elada,» tõdes Markii. «Eluasemelaen oleks liiga suur kohustus liiga pikaks ajaks.» Üürida kasulikum Tallinna kesklinna lähedal üürikorteris elav konsultant Sulev Kraam kinnitas, et ka tema tunneb end üürikorteris hästi ning laenamisplaane ei pea. «Kui 2005. aasta alguses maksis Kollase tänava majas korter 1,3 miljonit ja praegu müüakse neid 2,6 miljoniga, siis mis on vahepeal muutunud? Korteri väärtus ei ole ju kahekordistunud,» sõnas ta. Kraami hinnangul ei ole ka eluaseme ostmiseks investeeringuna soodne hetk. «Majandus on tippfaasis, laenubuum metsik – pole võimalik lõpmatuseni tuleviku tulusid tänasesse päeva tuua,» lausus ta. Tema sõnul ei ole õige ka üldlevinud arvamus, et üüriandjale makstud raha kaob kusagile «musta auku». «See pole tegelikult raha, mis üürileandja maksuvabalt taskusse paneb, vaid reaalne tasu selle eest, et ta näiteks viie aasta pärast maja ära värvib ja kümne aasta pärast katust parandab. Loogiline, et sellise kohustuse võtmine on tasustatud.» |
