| Kui septembris anti majanduse hetkeolukorrale keskmiseks hindeks 7,1, siis majandusolukorra prognoosis kuue kuu pärast anti keskmiseks hindeks vaid 3,6.
Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et ettevõtete käibed kasvavad tegelikult endise kiirusega, kuid inflatsioon võtab hoogu maha. Samuti selgus Josingu sõnul, et ettevõtetel ei ole probleemi oma toodangu realiseerimisega, pigem otsitakse tööjõudu ja tahetakse laieneda. Tööstusettevõtete kindlustunne on siiski vähenenud. Tööstusettevõtete toodangu kasvu piirab vastanute hinnangul kõige enam tööjõu puudus (42 protsenti vastanutest).
Ettevõtted seisavad Josingu sõnul silmitsi tööjõu kvalifikatsiooniga seotud probleemidega: tihtipeale on töötajate suhtes suuremad nõudmised ja neid ollakse valmis ka koolitama, kuid inimesed ei tahagi rohkem vastutada ja tahavad hoopis lihtsamat tööd teha. Lisaks tõi Josing välja, et veel ei ole Eesti ettevõtted jõudnud selleni, et tõsta efektiivsust – kulude kasvades tõstetakse kohe hinda. Ka majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas nentis, et lähemas tulevikus on Eesti ettevõtete jaoks kõige olulisem tootlikkuse efektiivsuse parandamine. 45,1 protsendi ekspertide sõnul kasvas 2007. aastal palk kiiremini kui tootlikkus, 46,3 protsenti ütles, et tootlikkus ja palk arenesid tasakaalus ning vaid 8,5 protsenti pidas tootlikkuse kasvu sel aasta palgakasvust kiiremaks. Tööjõu kallinemine on seni tekitanud probleeme pigem välis- kui siseturul. Kaubandusettevõtete hinnangul on hea nõudlus püsinud, kuid kuue kuu prognoos ärikonjuktuurile on senisest pessimistlikum. Ehituses prognoositakse järgneva kolme kuu jooksul peamiselt praegusega sama kasvu (60 protsenti ettevõtetest). 25 protsenti ettevõtetest prognoosib mahu kasvu ja 15 protsenti vähenemist. Ka ehitusettevõtete tegevust piirab ekspertide hinnangul eelkõige tööjõu puudus (42 protsenti), millele järgneb ebapiisav nõudlus (24 protsenti). Teeninduses esineb kõige enam probleeme kinnisvarafirmadel, kus viimasel kolmel kuul on langenud nii nõudlus kui müük. 60 protsendi ettevõtete hinnangul pidurdab arengut eelkõige nõudluse vähenemine. Hindade tõstmist plaanitakse järgmiseks kolmeks kuuks peamiselt kaubanduses (53 protsenti vastanutest), reklaami alal (31 protsenti), tööstuses (28 protsenti). Toiduainetööstuses plaanib hinnatõusu koguni 64 protsenti vastanutest ning toidukauplustes 88 protsenti vastanutest. Tarbijate kaks aastat kõrgel püsinud tulevikuoptimism langes kaheaastase vaheaja järel taas miinuspoolele. Tarbijate ootused oma pere majandusolukorra ja ka riigi majandusolukorra suhtes on halvenenud, inflatsiooniootused on senisest kõrgemad. 2007. aastal toimunud hinnatõusu mõjul on ligi pool Eesti elanikkonnast muutnud oma tarbimiskäitumist. 15 protsenti vastanutest hakkas hinnasilte jälgima ning odavamaid kaupu ja teenuseid ostma, 14 protsenti hakkas nii odavamalt ostma kui ka kogust piirama ning 12 protsenti hakkas lihtsalt väiksemates kogustes ostma.
50 protsenti vastanutest ostab ja tarbib ikka sama palju. Josingu sõnul kipuvad lähiajal säästma jõukamad inimesed, kuna neil on see võimalik, nad saavad näiteks vähendada investeeringuid. Väiksemate sissetulekutega inimestel aga suurenevad kulutused ja hoopis väheneb säästmise võimalus.
|
