| Ekspertide hinnang majanduse üldseisundile langes septembris juuniga võrreldes 1,2 punkti võrra 7,1 punktini. Kõige selgemad jahtumisilmingud on kinnisvaraturul ja elamuehitussektoris. «Lõppude lõpuks oleme üle saanud kinnisvarabuumist, mis tekitas tohutu nõudluse töösektoris,» märkis tänasel pressikonverentsil konjuktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum.
Kuumi sõnul toimis Eestis mõnda aega ja tõi ka edu nn odava riigi mudel, mis on nüüdseks ammendunud koos tööjõusektoris toimunud protsessidega: tohutu nõudlus tööjõu järele on ajanud palgad üles.
Kuum nimetas hetkel majanduses aset leidvaid protsesse täiesti normaalseteks muutusteks, mis järgnevad ülekuumenemisele. «Langemine toimub, maandumist veel ei ole,» nentis Kuum. Tema sõnul põimuvad praegu läbi majanduse jahtumise ja ümberstruktureerimise ilmingud. Investeeringud suunatakse ümber kinnisvarasektorist tootmisesse. Konjuktuuriinstituudi ekspertide paneeli hinnangutest selgus, et majanduskasvu aeglustumise põhjuseks peetakse kõige enam tööjõu järsku kallinemist koos ettevõtete konkurentsivõime langusega (kõige olulisemaks pidas seda 41 ja oluliseks 59 protsenti vastanutest). Märgata võib samuti väliskaubanduse arengu mõningast aeglustumist. Samas aga jätkus kõrge tööjõunõudlus, surve inflatsioonile, näidates sisenõudluse aktiivsust. Majanduse reaalkasv püsis teise kvartali tasemel. Ettevõtete majandusolukorda peegeldavad konjunktuuribaromeetrid on viimase kolme kuuga märgatavalt langenud, jäädes siiski positiivsele poolele. Kõige suurem kindlustunde langus kolmandas kvartalis toimus ehituses (juuni 30 punktilt 6 punktile), kuid langesid ka tööstus- ja kaubandusbaromeetrid.
|
