|
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Toit
 |
Toiduaine kogus pakendil: petlik number pikas jadas (1)
03.10.2006 10:12
Kristel Rõss, SL Õhtuleht
Ainuke võimalus toidupoes raha säästa on süveneda
pingsalt toiduainete kilo, liitri ja teistesse ühiku hindadesse. Aga võta näpust
– alati pole abi sellestki. |
|
Kokkuhoidliku perenaise pilk läheb esmalt
hinnasildile. Ja kiirustava pereinimese toidukorvi satub ikka enamjaolt väiksema
hinnanumbriga toode, kirjutab SL Õhtuleht. Silma järgi tunduvad ju saiapätsid,
vahvlijäätisetopsid, või- ja sulatatud juustu karbid enam-vähem ühesuurused.
Kümne- või paarikümnegrammist kogusevahet silm naljalt ei märka, aga numbrid
tootel ei valeta.
Grammide pillerkaar
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Karin
Mõnel juhul on kilohind õigustatud, kuid luksuskaupade puhul kindlasti mitte. Kui ma ostan jäätist, ...
|
|
Et leida
kõige soodsama hinnaga viilutatud saia, võib ennast saialeti ette unustada.
Eesti Pagari, Pere Leiva, Leiburi, Kalevi ja Fazeri viilutatud saiapätsid
kaaluvad 250, 280, 300, 320, 330, 420 ja 500 grammi ning hinnad ulatuvad paarist
kroonist kuue-seitsmeni. Õnneks kilo hind aitab hädast välja.
Ka
jäätiseportsud vahvlitopsis ja pulga otsas on erinevad. Pealtnäha üsna
ühesuurusesse vahvlitopsi mahub jäätist 65 grammi (šokolaaditops, Balbiino), 68
g (šokolaaditops, Ingman,) või 70 g (Jänks, vanilliplombiir vahvlitopsis). Nii –
nüüd pilk ühiku hinnale. Aga selgust ei saa ikkagi, sest jäätiste juures on
kirjas mõnel juhul kogus grammides, teisel juhul milliliitrites. Ühikuhinnaks
võib olla nii jäätise kilogrammi hind kui ka jäätise liitri hind.
«Et
mahunumbrid on jäätistel suuremad kui kaalunumbrid, tuleb ühiku hind liitri
kohta kroonides väiksem kui kilo kohta,» selgitas Tartu tarbijanõustamis- ja
infokeskuse juhataja Tiiu Müürsepp SL Õhtulehele.
Kui ostja vaatab
jäätiseühiku hinda ja see on x krooni liitri kohta, tundub see palju odavam kui
kõrvaloleva jäätise ühiku hind kroonides kilo kohta, arutleb Müürsepp. Tarbija
suhtes oleks aus, kui kõikide toodete juures oleks sama näitaja, lisab ta.
Tartu Kivilinna Konsumi müügijuht Astrid Kirs kinnitab, et kauplus saab
vastavad andmed tootjate saatelehelt. Seega, kas poes satub ostja silma alla
suurelt ühiku hind liitri või kilo kohta, on üsna juhuslik.
Kaalujälgijate kogused
Ka Kalevi
harjumuspäraselt 200grammised kommipakid kahanesid ühel hetkel 25 grammi võrra,
viimati jõudis poelettidele ka 150grammine pakk. Miks?
«Aastast aastasse
on toormehinnad kasvanud, tootja otsib hinnabalanssi, mis oleks tarbijale
taskukohane,» selgitab AS Kalev Chocolate Factory juhatuse liige Alar Pink. Et
toote hinnakategooria oleks vastuvõetav, selleks tuleb teha kompromisse. «Kui
tarbija ostab toodet, näeb ta kilohinda – keegi ei peta kedagi,» lisab ta.
Müürsepp ütleb, et meie toiduainetööstuse on vallutanud trend tuua
turule kaalujälgijate tooteid – enamjaolt on need müügil väiksemas koguses
karpides-pakendites. Nii näiteks on paljud tarbijad harjunud ostma Tallinna
Piimatööstuse ASi sulatatud juustu Merevaik 200grammises karbis, aga uus
Extra-Light toode on 25 grammi võrra väiksem. Miks?
«Eeldasime, et see
toode ei ole alati mõeldud tervele perele, vaid näiteks kaalujälgijast
pereemale. Seepärast tõime selle turule veidi väiksemas koguses,» selgitab
Tallinna Piimatööstuse ASi juhatuse liige Siret Liivamägi.
Aga miks
maksavad 175grammine ja 200grammine toode enamikus kauplustes sama palju?
«Meie müügihind ei ole kallim. Seda, kui suure juurdehindluse teeb üks
või teine pood, meie ei kontrolli, « ütleb Liivamägi.
Tema kinnitusel
kasvab light-toodete tarbimine jõudsalt. Liivamäe hinnangul jälgib Eestis 200
000–300 000 inimest tähelepanelikult ostetavate toiduainete kalorsust, umbes 80
000 on aga tõsimeelsed kaalujälgijad.
«See pole ju paha, et inimesed
mõtlevad oma tervisele,» nendib tarbijakaitsja Tiiu Müürsepp. Tema hinnangul on
aga halb see, et tihtipeale sisaldavad väiksema kalorsusega jogurtid ja
karastusjoogid sünteetilisi magusaineid. Ta toob näite sakslaste dieetjogurtist,
mille etiketil on jäetud eesti keelde tõlkimata lause: toode on mõeldud ainult
diabeetikutele ja enne kasutamist tuleks konsulteerida arstiga.
Tootjana
nõustub Liivamägi väitega, et toote etiketil sisalduv ja poes välja pandud info
peab olema hästi loetav ja märgisüsteem arusaadav.
Mida arvab
tavatarbija? Kahe lapse ema Krista Paabusk kinnitab, et mitme meeldiva toote
hulgast valimise puhul saab siiski otsustavaks hind, mis on suurelt välja
mängitud.
«Oh ei, kilo või liitri hinda otsida või etiketti uurida ei
ole mul küll aega,» tõrjub ta. «Lapsi ei huvita aga hind ega miski muu, peaasi,
et saaks poest kaasa just nende lemmikmaitselise jäätisetuutu,» muigab
Paabusk. |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
