Depressiooni tekkes põimuvad bioloogilised, pärilikud, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused. Pärilikud omadused mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust keskkonnategurite suhtes ning selles osas on inimesed väga erinevad. Näiteks need, kes on enne haigestumist aktiivsed ja edule orienteeritud eluhoiakuga, muutuvad ettevaatlikuks ja alahoidlikuks. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to appi
räägi perearstile, ta ütleb, kuhu pöörduda. Aga kui sa ei taha, siis otsi netist märksõna alt depres...
appi
Mina sooviksin küll teavet,kust abi saada,millest alustada?Antidepressan te tarvitavad paljud,olen ka...
|
|
Võib väita, et depressiivsete haigete hulgas on lapsepõlves kiusatud, tõrjutud, väärkoheldud või vanemlikust hellusest ilmajäänud isikuid rohkem. Ka psüühilise või füüsilise vägivalla all kannatanud naiste seas on hilisemas eas depressioonivalmidus, sageli koos alkoholisõltuvusega, sagedasem.Naised väljendavad valu Depressiooni korral võivad tekkida krooniline valu, väsimus, liigne kehakaal ja unisus või mitmesugused muud kehalised vaevused ilma orgaanilise kahjustuseta kehalise sümptomi esinemiskohas. Sellistel haigetel võib olla palju raskeid kehalisi vaevusi, ilma et uuringutulemustes leiduks märgatavaid kõrvalekaldeid. Depressiivne naine väljendab oma hingevalu rohkem väljapoole, on nutusem, võib endasse tõmbuda, kaalus juurde võtta või kõhnuda. Ta klammerdub pereprobleemidesse, on ärev ja murelik. Naispatsiendid otsivad abi arstilt, psühholoogilt, räägivad oma murest lähedastele, otsivad ajutist leevendust rahustitest. Joobnuna selline naine kas upub pisaraisse või on ülevoolavalt lõbus. Viimane appikarje on see, kui üritatakse endalt elu võtta. Depressiivsele mehele on iseloomulik suurenenud ärrituvus, agressiivsus, alanenud stressitaluvus, hoolimatus pere ja laste suhtes, minnalaskmine kõiges ja alanenud empaatiavõime. Väga sageli otsivad mehed leevendust alkoholist. Paarkümmend aastat tagasi oli depressiooni kliiniline pilt rohkete neurootiliste vaevustega. Nüüd kurdavad depressiivsed haiged sagedamini kroonilise väsimuse ja krooniliste kehaliste vaevuste üle, mida esmapilgul on raske depressiooniga seostada. Tüüpilisel juhul on depressiooni eelsümptomid ärevus ja unehäired, ebamäärased kehalised vaevused ja krooniline väsimus. Inimese tunded ja hinnangud on negatiivsed. Depressiooni sagedased ja tüüpilised tunnused on krooniline väsimus, valud liigestes, rindkeres või seljas, häiritud uni, seedehäired, kehakaalu muutus, pearinglemine, seksuaalhäired ning huvi, tahte ja motivatsiooni langus. Rohkem haigusi Sageli on kroonilise depressiooniga haige nutuvõimetu, kuid kõige närusemgi meeleolu on sageli parem kui tujutus. Depressiooniga kaasnevad viha, pahurus, kadedus, umbusaldus pidurdavad uute närvirakkude teket. Lapsevanemal või pedagoogil on põhjust spetsialistiga nõu pidada, kui lapse käitumine muutub arusaamatul põhjusel teistsuguseks. Depressioon ja halva prognoosiga kehalised haigused on omavahel tihedalt seotud. Võrdlusuuringud on näidanud, et kroonilistel depressiivsetel haigetel on oluliselt rohkem kaasuvaid kehalisi haigusi, nende keskmine eluiga on lühem võrreldes depressioonita isikutega. Depressioon on üsna hästi ravitav, kui saaks õigel ajal diagnoosida ja raviga alustada. Sümptomeid on võimalik oluliselt leevendada mõne päevaga. Depressiivse haige käitumise muutust saab parandada mõne nädalaga. Toimetuleku ja elukvaliteedi taastamine võib võtta aega mitu kuud. Kui ravi enneaegu katkestada, ka siis, kui enamik sümptomeid on taandunud, võib depressiooni tagasi tulla. Depressiooni sümptomite ja käitumise parandamiseks on bioloogilised meetodid vaieldamatult kõige efektiivsemad ja kiirema toimega. Kuid patsiendi haiguseelse toimetuleku ja elukvaliteedi taastamine pole psühhoteraapiata mõeldav. Niisamuti kui raskest depressioonist täielik paranemine on antidepressandi kasutamiseta vaevalt mõeldav. Iga haige on unikaalne ja vajab talle sobivat ravi. Antidepressandi valik oleneb paljudest asjaoludest, nagu patsiendi sugu, vanus, kehaline tervis, elukutse, nõuded elukvaliteedile ja haiguse kestvus. Igal antidepressandil on kindlad eelistused, erinev toimemehhanism ja kõrvaltoimed. Osa kõrvalnähte ilmneb ravi esimestel päevadel ja need kaovad üsna kiiresti ja iseenesest. Mõningad kõrvaltoimed võivad ilmneda ravimi pikaaegsel kasutusel. Pole halbu ega häid antidepressante, on vaid ebaõnnestunud või õnnestunud valikud. Ühe haiguse lugu Võitlen depressiooni ja paanikahäirega juba ligi aasta. Minu haiguse põhjustasid ületöötamine ja läbipõlemine. Võtsin lisatööd, et rohkem raha teenida, muud nagunii teha polnud – elasin üksinda. Läksin õhtul töölt koju, tegin arvuti lahti ja jätkasin hilisööni. Tegin seda niikaua, kuni muutusin ärevamaks, olin pinges ja üleväsinud ning hakkasid tekkima hirmud. Jõudsin arsti juurde viimasel minutil – olin valudes, ei saanud magada ja mul olid tekkinud tajuhäired. Veetsin kuu aega haiglas, sain tablettravi (antidepressandid, rahustid, unerohud) ja vestlesin psühholoogiga (teen seda seniajani). Kui haiglast välja sain, oli parem, kuid siis tekkis depressioon. Läksin tagasi haiglasse, kus vahetati rohtusid ja tehti impulssravi. Seejärel hakkas asi paremuse poole minema. Aeg-ajalt tuleb siiski ette tagasilangusi, mis jäävad aga nõrgemaks.
> Loe edasi |
