| Mõlemal imikul diagnoosisid Tallinna lastehaigla arstid raputatud lapse sündroomi, mida nii raskel kujul tuleb Eestis ette ehk seitsmel-kaheksal juhul aastas. Kaks sellist imikut ühel ajal haiglavoodis on seetõttu üsna harukordne juhtum, nentis Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Blondiinike17
Ma ei saa neist vanematest aru, kes peaaegu tappavad oma vastsündinud ära. Laps ei ole ju süüdi ja v...
kuu
Kõik teavad eksimatult, mis lapsel viga. Vähesed viitavad emale. Suur tänu nendele kommenteerijatele...
|
|
Lastehaiglasse sattusid kaks kahekuust pisitüdrukut lühikese vahega, üks augusti lõpus ja teine septembri alguses. «Tuvastasime neil aju verevalumeid, ajuturse ja silma võrkkesta verevalumeid, mis on kõige tüüpilisemad RLSi nähud,» kinnitas lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Ervin Saik.Kuigi üks lastest oli haiglasse jõudes eluohtlikus seisundis ja vajas intensiivravi, on mõlema tüdruku elu nüüd väljaspool ohtu. Kuid selgusetu on endiselt see, kas lapsed paranevad vigastustest täielikult või peavad elu lõpuni raskete tüsistuste all kannatama. Kohutavad tagajärjed Kuigi ülejäänud maailmas tuntakse raputatud lapse sündroomi (RLS) juba ammu, pandi Eestis esimene selline diagnoos alles 1999. aastal. TÜ kliinikumi lasteneuroloogi Inga Talviku sõnul on stsenaarium sellistel juhtudel enamasti ikka üks ja sama: lapse pidevast nutust endast välja viidud ema või isa haarab imikul kaenla alt kinni ja raputab teda vaigistamiseks kiirelt ja jõuliselt viis kuni kümme sekundit. Lapse pea liigub ägedal raputamisel kontrollimatult ette- ja tahapoole, ajurakkude ühendused katkevad ja kogu aju saab kahjustada. Tulemused võivad olla kohutavad. Vaimne alaareng, halvatus, pimedaksjäämine, motoorika kahjustused, kõne-, hingamis- ja õpiraskused on vaid osa näiteid. Halvimal juhul võib imik ka surra. Inga Talvik, kes on parim siinne RLSi tundja rääkis, et Eesti on selle haiguse poolest maailmas esirinnas.Kui USAs on keskmiselt 30 RLSi juhtumit 100 000 lapse kohta ja Šotimaal näiteks 23, siis Eestis on see näitaja 40. Põhja ringkonnaprokuröri Eve Soostari sõnul algatas prokuratuur 6. septembril juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse. Nüüd on tema sõnul emad üle kuulatud, valminud on ka ühe imiku tervise kohtuarstlik ekspertiis, mis kinnitab, et last on tõesti raputatud. Selle lapse ema tunnistab ka ise oma pisitütre tugevat raputamist, teise lapse ema seda ei tee. Probleemne taust Haiglasse toodud laste perekondlikust taustast rääkides nentis Soostar, et mõlemad uurimise all olevad naised on narkootikumidega kimpus noored emad. «Ühel juhul on tegu süstiva narkomaaniga, teine ema tarvitas varem amfetamiini, nüüd suitsetab kanepit,» märkis prokurör. Probleeme on neil peredel paraku varemgi olnud. Kahest emast vanim, 20-aastane naine elab Soostari sõnul oma elukaaslasega ühiselamus ja piirkonna sotsiaaltöötajad olid juba ammu mures pere toimetuleku pärast. Abi ei soostunud naine aga sotsiaaltöötajatelt vastu võtma. Nüüd ootab tema laps ühes väikelastekodus oma saatust, kuni otsustatakse, kas võib teda veel ema kätte usaldada või mitte. Sellist otsust ootab ka teine ema, põhiharidusega 19-aastane naine, kelle raskesti vigastatud pisitütar ikka veel haiglavoodis lamab. Kuigi neil kahel juhtumil on ühiseks nimetajaks pisut probleemne taust, ei saa lastehaigla psühholoogi Triinu Tänavsuu sõnul kindlasti väita, et RLS on narkomaanide või asotsiaalsete inimeste probleem, mis tavainimesi ei puuduta. «See võib juhtuda põhimõtteliselt igaühega meist,» nentis Tänavsuu. «Meie individualistlikus ühiskonnas saab ema järjest vähem tuge ja toetust sõpradelt ning vanavanematelt, mistõttu võib juhtuda, et ema ei saa vahel päevade kaupa magada ja põleb lihtsalt läbi.» Kuna laps tunnetab ema stressi, nutab ka tema järjest rohkem ning lõpuks võibki kurnatud ema endast sedavõrd välja minna, et raputab imikut, et see ometi vait jääks. Seetõttu soovitab Tänavsuu nende kahe ema hukkamõistmise asemel parem mõelda mõne tuttava pere peale, kus kasvab pisike laps, ning pakkuda vahel lapse hoidmisel abi, et ema veidigi puhata saaks. Raputatud lapsed • Raputatud lapse sündroom (RLS) on üks lapse väärkohtlemise tulemus, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine või kiigutamine. • Hiljuti avaldatud TÜ arstide uuring näitab, et 100 000 kuni kaheaastase imiku kohta on Eestis umbes 40 RLSi juhtu. • Haiglasse satub meil seeläbi aastas 7–8 imikut • 1997.–2003. aastal käis Eesti haiglatest läbi 26 RLS-last, neli neist suri. • Enamik RLSi ohvritest on poisid. 26 Eesti lapsest oli poisse 20. • Peaaegu täiesti on 26 lapsest paranenud vaid 3–4. • USAs ja Inglismaal tehtud uuringute põhjal on enamik raputajatest isad-kasuisad (68–83%), järgnevad lapsehoidjad (8–17%) ning emad (9–13%). • Enamik raputajatest on alla 25-aastased. Allikad: Inga Talvik, TÜ kliinikumi lasteneuroloog |
