| Nii märkis penisonireformi üheks autoriks loetud sots Eiki Nestor, et kui teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni fondide valitsemise vallas on uusi ideid, siis võiks neid kaaluda. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | asotsiaal
Piisava hulga pensionimaksjate olemasoluks tulevikus on vaja iga kuu teha piisav kestmispanus(3L või...
|
|
«Pensionifondidega liitumisel sai pensionifondide turg päris kenasti hakkama,» lausus Nestor. «Kui nüüd selgub, et fondidevaheline konkurents ei toimi, tuleb andmeid koguda ja uued otsused teha.»Nestor möönis, et teise sambaga liitunuid ei saa pidada tavalisteks investoriteks. Eilses Postimehes soovitas pankade üle järelevalvet pidava finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein kärpida pankade tulu pensionivara valitsemiselt. Malmstein pakkus, et riik peaks seadma pensionifondide tasudele ülempiiri, mis võiks olla kõigilt tasudelt kuni üks protsent. Praegu lubab seadus võtta osakute omandamisel tasu kuni kolm protsenti sissemakselt, valitsemise eest kuni kaks protsenti aastas kogu varalt ja tagasivõtutasu kuni üks protsent. Malmsteini sõnul kindlustab riik oma sunniga pensionifondidele kindla tulu. Praegu laekub kuus enam kui 260 miljonit krooni fondidesse, millelt fondid võtavad ainuüksi osakute väljalasketasudena vähemalt 10 miljonit krooni kuus. Järelevalvejuhi ettepaneku jõustumine tähendaks, et inimeste pension oleks tulevikus sadu miljoneid kroone suurem ja pankade tulu sellevõrra väiksem. Vaid Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi kinnitas, et on vastu pensionivara valitsemistasudele lae seadmisele. «Tasude piiramine hakkab piirama fondide tasuvust ja seeläbi fondide hulka,» lausus ta. «See viib aga inimeste valikuvabaduse vähenemiseni.» Rahvaliitlasest rahandusminister Aivar Sõerd aga märkis nagu Nestorgi, et pensionifondide tasude suurust tuleb hinnata. Sõerd ütles, et palub finantsinspektsioonil olukorda analüüsida ja vajadusel esitab seaduseparandused riigikokku. Ka riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest juht Meelis Atonen kinnitas, et tasude kärpimist tuleb kaaluda. «Et tegu on kindla kaubaga, mille riik pensionifondidele kindlustab, siis võib riik ka teenuse hindu ohjeldada,» lausus Atonen. Keskerakonna pensionipoliitika spetsiks loetud Marika Tuusi seisukohta ei õnnestunud Postimehel teada saada. Pankade
meepott • Teise samba pensionifondides on ligi 6,5 miljardit krooni, tuleval aastal on oodata veel ligi 3,3-miljardilist kasvu. • Pensioni teise sambaga liitunuid on praegu 506 096. • Fondihaldureid on viis: Hansapank, Ühispank, Ergo, LHV-Seesam ja Sampo pank. • Liitumistasudelt teenivad nad tänavu vähemalt 120 miljonit krooni. Allikas: väärtpaberikeskus, rahandusministeerium |
