| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Lol
ˇ
Ja siis tuli jumal ja ütles, et teeme kultuurikoja ja oleme ilusad ja toredad ning lähme kõi...
Härra sopp
See kultuurikoda on t2iesti m6ttetu
|
|
Maja ühes ruumis on puutööpingid, mille vahele on kinnitatud lauakesed. Lauakeste ümber sehkendavad saagidega poisid. Need on katoliku kooli kuuendikud.Varem pidid poisid käima kaks tundi nädalas käteosavust edendamas mõnes teises Tartu koolis, sest katoliku koolile ei pärandanud keegi nõukogudeaegseid tööõpetusklasse. Nõukaajal ei olnud selle koha peal kooli, vaid sõjakomissariaat. Viis klassi Täna pidulikult avatav Jakobi mäe kultuurikoda, nagu nimigi ütleb, on siiski midagi suuremat kui ainult katoliku kooli õpilastele mõeldud maja. 170 õpilasega koolile piisaks ju väiksemastki. Kultuurikojas on viis ruumikat klassi. Keldrikorrusel asub keraamikaõpetuse klass, mille kalleimaks töövahendiks on 54 000 krooni maksev savipõletusahi. Pottide voolimiseks sai muretsetud ka potikeder. Esimesel korrusel on kõige suurem klass, seesama, kus kuuendikud lauajuppe saagisid. Sinna tulevad lisaks eilseks kiiruga üles seatud puutööpinkidele veel keerulisemad riistapuud – treipink, höövel, puurpink ja muu säärane, mis seni veel lahti pakkimata. Inventari jaoks sai kool raha eraldi riigi hasartmängumaksutuludest. Teisel korrusel on muusikaõpetuse ja näputööklass ning kolmandal teatriklass. Teatriõpet hakkavad andma näitlejad-lauljad Anne Maasik ja Heikki Rein Veromann, kes võtavad koolitada lapsi alates 5. eluaastast. Pillide ja muusikaga on kultuurikojas tegu iseäranis palju – seal saab õppida vaikuse muusika stuudios mängima mitmesuguseid pille, laulustuudios laulma ning pillistuudios veel ise pille meisterdama. Lisaks lastele saavad mõnes kooli ringis huviharidust ka täiskasvanud. Ringe on terve hulk. Kooli direktrissi õde Vojtecha kinnitusel tuleb neid veel juurdegi. Kaks head ühes Õde Vojtecha pani oma peas kokku kaks soovi – jah, ta tahtis oma õpilastele tööõpetusklasse, aga samuti tahtis ta ehitada Tartule huvihariduskeskuse. «Puudus selline tore koht, kus õpilased saaks pärast kooli oma vaba aega kasulikumalt sisustada,» lausub Vojtecha. Tema sõnul püüab kool kultuurikojas ka tavapärases õppetöös nõrgematele õpilastele näidata, kui hea tunne on midagi oma kätega meisterdada. «Nii saab parandada ka nende laste enesehinnangut,» lisab ta. Ehkki ehitajad äsja Hemi Sakkovi projekteeritud majast lahkusid, on kultuurikoja ringidesse end direktori abi Liivi Lõhmuse kinnitusel kirja pannud juba sadakond inimest. Lõhmus loodab, et tulevikus sisustab pärast kooli või tööd oma aega kultuurikojas 300 linlast. 4,8 miljonit krooni maksnud kultuurikoja ehitusest 75 protsenti tasus Euroopa Liit oma Phare vahenditest. Ülejäänu tuli Saksa katoliiklikult organisatsioonilt Renovabis ja väiksema osa pidi investeerima ka kooli majandav MTÜ Agathe. Kultuurikoda hakatakse ülal pidama kuutasudest ning Tartu linna toetusest. Liivi Lõhmus teab rääkida, et Tartus on praegu mõned erahuvikoolid, linna huvikoolid ning lisaks veel koolide juures oma lastele mõeldud ringid. Enamik huvikoolidest, nagu näiteks muusikakool või IDA tantsukool, on Lõhmuse kinnitusel mingi kindla suunitlusega. Jakobi mäe kultuurikoja tegevusalad on mitmekesisemad. |
