| Samas leevendab riik suhtumist kerges joobes juhtidesse, tõstes veres lubatud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | soh ver
kui teil on võimalik valida siis istuge ikka tooli mitte rooli
Võrdlus
Ilusad diagrammid näitavad joobes juhtide osatähtsust avariides. Märgitud on ka et nädalavahetusel o...
|
|
Eile esitleti justiitsministeeriumis kuriteoennetuse nõukogu istungil põhjalikku uuringut, mis kinnitas, et roolijoodikute põhjustatud liiklusõnnetuste ja neis hukkunud inimeste arv ei ole viimastel aastatel vähenenud. «Uuring näitas, et senised meetmed võitluses roolijoodikutega pole piisavalt tulemusi andnud,» märkis üks uuringu autoreid, justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven. «Selleks et midagi ette võtta, selgitasime esmakordselt välja juhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski vahelised seosed.» Tema sõnul kinnitas uuring, et joobes sõidukijuhtimisega kasvab oluliselt tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda ja sellised õnnetused on keskmisest raskemate tagajärgedega. Oluline liiklusriski tõus oli täheldatav alates joobetasemest 0,8 promilli, noorte ja kogenematute juhtide puhul juba alates 0,2 promillist. Purjuspäi roolis hukkunud juhtide joobeaste ületas valdavalt 1,5 promilli taseme, samas ei saanud mullu surma ühtki juhti alla 0,6-promillise joobega. Auto võetakse ära Ministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul viitab uuring vajadusele muuta süsteemi, mille järgi karistatakse kõiki joobes sõidukijuhte ühe mõõdupuuga, hoolimata nende joobeastmest. «Me ei peaks kulutama politsei nappe vahendeid sellele, et püüda ja karistada massiliselt kergete jääknähtudega juhte, kes liiklusele tegelikult ohtu ei kujuta. Põhijõud peab olema suunatud võitlusele raskema joobe ja korduva purjuspäi juhtimise vastu,» ütles ta. Kui praegu on korduv joobes juhtimine hoolimata joobeastmest automaatselt kriminaalkorras karistatav, siis edaspidi võiks Hirvoja sõnul lugeda kuriteoks ka esmakordse joobes autojuhtimise, kui joobeaste ületab näiteks 1,2 promilli taseme. Samas võiks korduv kerges, kuni 0,8-promillises joobes juhtimine olla karistatav väärteona, mis võimaldab väikese riskiga juhtumite korral menetlust lihtsustada. Korduva keskmises või raskes joobes juhtimise puhul on juhiloa äravõtmine kavas muuta vältimatuks, raskemate juhtumite puhul plaanitakse rakendada ka auto konfiskeerimist. Raske tervisekahjustuse või surma põhjustanud joobes juhti võib ettepaneku kohaselt oodata senise kahe-kolme vangla-aasta asemel 6–15-aastane vanglakaristus. Samas tuleb Hirvoja sõnul seadusega üheselt sõnastada lubamatu joobeastme definitsioon, sest senised õigusaktid annavad võimaluse erinevateks tõlgendusteks ja takistavad politsei tööd. Liiklusseaduse kohaselt võib praegu karistada juhti, kelle vere alkoholisisaldus algab 0,2 promillist. Samas ütleb valitsuse määrus, et vahemikus 0,2–0,49 promilli võib olla tegemist vaid alkoholitarvitamise tunnustega. Seetõttu teeb ministeerium ettepaneku lugeda keelatud joobeseisundiks piiri, kus vere alkoholisisaldus on 0,5 promilli ja väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi ühe liitri kohta. Puhtalt ei pääse Üldisest rangemad nõuded ehk maksimaalselt 0,2 promilli piiri võiks Hirvoja sõnul kehtestada veoauto- ja bussijuhtidele ning alla kaheaastase staa˛iga juhtidele. Politsei peadirektori Raivo Aegi sõnul ei tähenda plaanitavad muudatused seda, et juhid 0,2–0,5 promilli alkoholiga veres võiksid edaspidi päris puhtalt pääseda. «Neid ei karistata enam joobes juhtimise eest, kuid neil võidakse tuvastada terviseseisund, millega rooliistumine on lubamatu. Karistuste diferentseerimine joobeastme järgi on vajalik,» kinnitas ta. Justiitsminister Rein Langi sõnul hakkab ministeerium laekunud andmete ja ettepanekute põhjal nüüd koostama vastavaid seaduseelnõusid. Ettepanekud • Seada seaduses piiriks vere alkoholisisaldus 0,5 promilli või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 mg, millest alates loetakse isik joobeseisundis olevaks. • Muuta kriminaalkorraks karistatavaks ka esmakordne joobes juhtimine, kui joove ületab teatud taset, näiteks 1,2 promilli. Alla selle joobes juhtimine jääks edasi väärteoks. • Kaaluda karmimaid vanglakaristusi joobes juhtidele, kes põhjustavad raske tervisekahjustuse või surma. • Võimaldada väärteokaristusena mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Allikas: justiitsministeerium |
