Viis aastat tagasi New Yorgi kaksiktornid purustanud lennukid tõid kaasa lennujaamades pidevalt karmistuvad turvareeglid, mis venitavad järjekordi ja pagendavad käsipagasist aina uusi asju.

Lennukid kaaperdanud terroristid kasutasid pilootide tapmiseks ja reisijate kontrolli all hoidmiseks plastist nugasid, mida ei avastanud metallidetektorid ega röntgeniaparaadid. Seetõttu keelati kohe pärast rünnakuid käsipagasis kõik teravad esemed, näiteks käärid.

Eelmisel kuul üritasid aga islamisõdalased korraldada Suurbritannias lennukite vastu suurt terrorirünnakut vedelate lõhkeainetega. See on veelgi karmistanud reegleid, mida tohib käsipagas kaasa võtta. Ja vähemalt mõnda aega pole Suurbritannia lennujaamades lubatud käsipagasis kaasa võtta mingeid vedelikke, välja arvatud beebitoit ja hädavajalikud ravimid.

Kogu Euroopa Liidus nii karmid reeglid aga kehtima ei hakka, otsustasid neljapäeval Brüsselisse kogunenud ühenduse lennuturvalisuse eksperdid. Siiski pööratakse vedelikele, salvidele ja geelidele tulevikus turvakontrollis suuremat tähelepanu ning tõhustub ka elektroonikaseadmete läbivalgustamine, vahendas BNS Euroopa Komisjoni teadet.

Tallinna lennujaama turvaülema Illar Vaksi sõnul pole Eestis reisijatele lisapiiranguid kasutusele võetud. Kui inimene varub lennujaamas turvakontrolliks aega ja kannatlikkust ega võta kaasa keelatud esemeid, ei tohiks tal probleeme olla, ütles Vaks.

Näiteks kingad palutakse lennujaamas ära võtta vaid siis, kui metallidetektor avastab inimese jalgade piirkonnast metalleseme. «Kontrollitakse vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus,» ütles Vaks ja rõhutas, et reisijatel ei tasu turvakontrolli isiklikult võtta.

Samas ei pruugi reisijatele olla kuigi arusaadav, millised reeglid parasjagu kehtivad ja mille järgi neid rakendatakse. «Sülearvutit aeg-ajalt peab ja aeg-ajalt ei pea kotist välja võtma ning eraldi skännima. Sama lugu on püksirihmaga – kord on vaja see enne turvaväravatest läbiminekut ära võtta, teinekord jällegi mitte,» kirjeldas oma kogemusi Tallinna lennujaamas riigiametnik Ott Laido.

Ülipõhjalik läbiotsimine

Reisijaid mõjutavad suurenenud turvameetmed Laido sõnul enamikus lennujaamades peamiselt pikemate check-in järjekordade ja aeglasema turvakontrolli näol, omaette tase on aga USA ja Briti lennuväljad.

«Pärast 11. septembri rünnakuid olen olnud umbes kümmekonnal Ühendriikide lennuväljal – neis kõigis tuli enne turvaväravatest läbiminekut loovutada nii jakk, püksirihm kui ka jalanõud,» kirjeldas Laido.

Lisaks seisis tema sõnul tihti järjekorra eesotsas turvaametnik, kes seisvaid inimesi jälgis ja kes neist osa lisaläbiotsimisele suunas. «Ka meil oli ilmselt arusaamatu keele ja tundmatu väikeriigi kodanikena au olla väljavalitud, nii otsiti meid põhjalikult ja otsest füüsilist kontakti häbenemata läbi,» lisas Laido.

Kõige turvalisemaks lennujaamaks maailmas peetakse aga Tel Avivi lennujaama Iisraelis. Seal teevad turvatöötajad iga reisijaga mõneminutilise intervjuu, et otsida kahtlase käitumise märke.

Kahtluse korral kuulatakse aga reisija põhjalikult üle ja otsitakse läbi. Tel Avivi lennujaama endise turvaülema Rafi Roni sõnul on see lähenemine osutunud tõhusamaks kui ükski teine lennuturvalisuse meede, vahendas välismeedia.

Miks rünnatakse lennukeid

Lennukid on terroristidele juba aastaid olnud ligitõmbavad sihtmärgid. «Ühe korraga saab palju ohvreid. Kulutatud raha eest saab suure paugu,» selgitas USA Riikliku Julgeolekunõukogu endine vanemdirektor Steven Simon USA mõttekojale Council of Foreign Relations (rahvusvaheliste suhete nõukoda – toim). Transpordivahendite ründamisega on tema sõnul seotud eriline õudus, sest reisijad on sellistes olukordades kaitsetud. Lisaks tõmbab lennukite ründamine meediat ligi ning tekitab rahvas suurt hirmu, mis on mõlemad terroristide olulised eesmärgid.