Õiglast hinda pole rangelt võttes olemas. Ikka on maksjale see liiga kõrge ja raha saaja arvates madal. Arutleda aga pensionifondide tasu suuruse üle tasub, sest muidu võib meepott mõruks osutuda, kirjutab Postimees tänases juhtkirjas.

Tänane Postimees kirjutab ennekuulmatust asjast. Üks kõrge riigiametnik võtab sõna pankade teenustasude suuruse kohta ja nõuab nende kontrollimist. See on ennekuulmatu, et keegi söandab niiviisi pankade ja kindlustusseltside kasumi üle arutleda.

Malmstein ütleb kohustuslike pensionifondide kohta õigusega, et riigi peale sunnitud fondid pole mitte niivõrd investeerimiseks, kuivõrd sotsiaalse õigluse tarvis. Et praegustel tööinimestel kunagi kauges pensionipõlves millestki elada oleks, sest traditsioonilisest esimesest pensionisambast ei pruugi enam jätkuda.

Enamik tulevasi pensionäre ilmselt ei tajugi oma investoristaatust. Mäletate, et LHV pensionifondiga liitudes sai 200 krooni puhtalt kätte ning Ühispank kinkis sooja pleedi või purgi mett? Toona tehtud valikust pole aga enam võimalik taganeda. Liitumine on eluaegne ja raha muudkui tiksub pangahärrade põhjatusse kaukasse.

Professionaalsete investeerijate vaeva pensionifondide raha kasvatamisel võlakirja- ja aktsiaturgudel ei maksa alahinnata. Iga teadmine ja töö nõuab väärilist tasu. Mistõttu võib-olla need tasud polegi nii ülekohtuselt suured, kui esilagu võiks paista.

Samas on aga selge, et riigi kohustuslikuks tehtud pensionisammas on konkurentsivaba turg pangahärradele.

Investeering pensionifondi pole ühe päeva kulutus. Iga kroon, mis fondidesse läheb, peab seal tulu teenima aastakümneid. Ning kolme- või neljakümne aasta perspektiivis kasvab iga kroon päris suureks rahaks. Iga protsendipunkt hakkab mängima kullakangiga võrdset mängu.

Ligikaudsete arvutuste järgi 2005. aastal fondivalitsejate kogutulu väljalasketasudest umbes 155 miljonit krooni. See oli aastal, mil palgad küll juba tõusid, aga praegust enam kui 15-protsendilist aastakasvu polnud palgad veel saavutanud.

Praegu on see käes. Ükski majandusanalüütik ei riski enam riigi keskmist palka ennustadagi, sest tõus on niivõrd pööraselt kiire. Samasuguse kiirusega kasvavad maksed pensioni teise sambasse. Praeguse tempo järgi umbes 3,3 miljardit krooni aastas. Aasta-aastalt tempo aina kasvab.

Õiglast hinda pole rangelt võttes olemas. Ikka on maksjale see liiga kõrge ja raha saaja arvates madal. Arutleda aga pensionifondide tasu suuruse üle tasub, sest muidu võib meepott mõruks osutuda.