Eelseisev kütteperiood purustab lõplikult müüdi nagu oleks puiduhakke kasutamine Eestis keskkonnasõbralik ja odav, mille abil pealekauba võimalik tagada Eesti energiapoliitiline sõltumatus.

Täpsemalt öeldes võivad end sõltumatutena ja hinnatõusust puutumatutena tunda vaid metsaomanikud, kes oma isiklikke ahje kütavad isiklike puudega ja kulutavad selleks endise arvu kilokaloreid, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

«Kuigi on uhke rääkida, et kasutame rohelist kütust, tuleb märkida, et iga aastaga on küttepuidu hind tõusnud 20-25 protsenti, sest nõudlus lihtsalt ületab pakkumist,» rääkis Meos.

Oma rolli küttepuidu hinna kasvus mängib ka Eestis raieressursi vähendamine – näiteks looduskaitselistel eesmärkidel. Seega kui tahaksime nn rohelist kütmist arendada, et soojahinda allpool hoida, peaksid nii erametsaomanikud kui riigimetsa majandamise keskus järsult suurendama raiemahte, kuid see omakorda mõjuks loodusele halvasti. Samas poleks ka sellest soojuse hinna alandamise seisukohast märkimisväärset tulu, sest naabermaade puiduhakketurg koos oma kõrgema hinnaga on piisavalt suur.

Mis puudutab teist looduslikku energiakandjat ehk turvast, siis ELis vaadatakse üldiselt halvasti turba kasutamisele kütuseks. Siiani on turba kütmine Fortumil siiski õnnestunud. Tegemist on, nagu Meos väljendas, «vaikiva kokkuleppega».

Küllap on kõik, kes maal ringi liikunud, näinud raielanke maha kõdunema jäetud paksu kihi raiejääkidega: okste, väiksema väärtusega puutüvede ja muu sellisega, mis ei sobiks tarbepuuks, küll aga kütteks. Ühest küljest on justkui tegemist raiskamisega. Meos aga selgitas, et raielankide koristamine suurde katlamajja puiduhakke saamiseks ei tasu ära, sest on niivõrd vähetootlik ja kallis. Hakkeks sobivad jämedad puutüved, mis ei pruugi olla aga nii hea kvaliteediga kui tarbepuit.

Ka Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Tiit Rahkema soostus, et nii nagu Gazpromi hinnad ees, nii küttepuu hind järel: «Eks hakkemüüjad oskavad ka rehkendada.» Mis puudutab turbaga kütmist, siis Rahkema hinnangul on Eesti Euroopas erandlikus olukorras. Meil on suured turbavarud, samas kui Euroopas söandatakse seda defitsiidi tõttu tarvitada vaid lillepottides aknalaual. Samas ei maksa arvata, et turba puhul oleks tegemist odava kütusega.

Mida rohkem turbavälju Eestis avatakse, seda enam tuleb hakata tasuma saastemaksu. Eeloleval kütteperioodil tõuseb küttehind eelkõige neis paikades, kus katlamaju köetakse gaasi ja hakkepuiduga. Mitmed soojatootjad on esitanud energiaturu inspektsioonile taotlused tõsta kütte hinda 10-15 protsenti.

Kaudses mõttes on see vesi Eesti oma tuumajaama ehitajate veskile, sest kinnitab veelkord, et roheline energia on kallis energia. Kuid gaasi ja puidu kallinemine ei ole ainus hinnatõus. Teatavasti lisandus alates 1. juulist küttearvetele 18-protsendiline käibemaks.

Toimetas Postimees.ee