| Hange sisaldab kahepoolset sidet võimaldava hädaabisüsteemi väljaehitamist, uute valvepultide ja häirenuppude hankimist, olemasolevate häirenuppude integreerimist väljaehitatavasse süsteemi ja väljaehitatud süsteemi tehnilist hooldust ja kasutajatuge. Sotsiaalvalveteenus rakendus Tallinnas mullu tänu SA-le Johanniitide Abi Eestis, kes annetas Tallinnale vastava tehnika ning tagas väljaõppe aparatuuri paigaldamiseks, kokku miljoni krooni ulatuses. Soomes on süsteem toiminud juba 10 aastat ning sellesse on ühendatud rohkem kui 100 000 eakat. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul pole süsteemi käivitamine linnaosades läinud kergelt, kuid nüüdseks ollakse valmis seda laiendama üle linna. «Elanikkonna vananemist silmas pidades võib vajadus selle järele üha suureneda, seda enam, et võimaldab ühtlasi üksikvanuril kauem oma kodus elada, » ütles Martinson. «Uus sotsiaalteenus hoiab ära õnnetusi ja säästab elusid ning teiste omavalitsuste huvi selle vastu näitab, et edaspidi võib see jõuda ka mujale Eestis.» Vanur, kelle käsutuses on mobiilne häirenupp, saab abi kõigis situatsioonides, kus ta ei saa ise liikuda ja abistajatele ust avada: arstiabi, liikumisvõimetus või päästeolukorrad. Tänu korteris paiknevatele valveseadmetele saab abivajaja häirenupu kaudu ööpäev läbi sõnalise kontakti Tallinna abitelefoniga 1345, kelle töötaja edastab teate vastavalt kellaajale ja vajadusele kas linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale, sotsiaalvalve teenuse osutajale või häirekeskusele, kiirabile, päästeametile. Süsteemi lülitumise tingimuseks on koduse lauatelefoni olemasolu ja eluruumile juurdepääsu tagamine. Teenus on tasuta, häirenupuga abi kutsumine maksab kohaliku kõne hinna. Häirenupud on nüüdseks paigaldatud Mustamäele, Lasnamäele, Nõmmele ja Põhja-Tallinnasse, kokku on süsteemi lülitatud 70 vanurit. Aasta lõpuks kavandatakse Tallinnasse 200 toimivat häirenuppu. Linnaeelarves on selleks eraldatud 1,1 miljonit krooni.
Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
